Eestlane olla on uhke ja hea

Eestlaste modernsest vabadusvõitlusest on vändatud film, The Singing Revolution. Ma pole julgenud seda filmi vaadata, sest eestlased spiigivad seal inglise keeles ja ma tean, kui jube see võib olla. Aga see pole see, millest tahtsin rääkida.

Own the Critically Acclaimed Story of Estonian Independence - Get the DVD Today!

Just selliselt reklaamitakse filmi DVDd. Jumal tänatud! Nüüd võime rahus elada, kui teame, et meie iseseisvus on kriitikute poolt heaks kiidetud.

Muld

Sattusin eile kogemata linnapea vastuvõtule ja muuhulgas sain Ansipit päris lähedalt pildistada. Aga huvitav, ka Eesti Vabariigi vanuseks lugeda 18, 40 või 91 aastat?

Kui juba küsimiseks läks, mis tuleb pärast postmodernismi? Joonas ütleb, et moderna tähendab olevikku ja seega kestab see ajastu igavikku ja enamgi. Mina temaga ei nõustu, seda juba minevikukogemuse põhjal. Kas mitte näiteks renesanssi ajal ei olnud ka tollaste inimeste jaoks olevik? Miks siis renesanss tänaseni ei kesta? Olgu, kui seda näidet edasi mõelda, siis on taassünd ka selline sõna, mida võiks panna oletatavasti viimasele ajajärgule, mis see kahtlemata tolle aja inimeste jaoks oli. Aga ajalugu näitab, et peale renesanssi tuli ju veel stiile. Mina ei tea, mis tuleb pärast postmodernismi, aga ma olen kindel, et see tuleb. Ehkki sama sildirida jätkata oleks veidi absurnde. Postpostmodernism? Neopostmodernism? See oleks sama äpardumine nagu turundus tagasivaatavalt - Siin on uus Ariel! Viska vana "uus" minema ja kasuta uut "uut"! Eelmine Tide ütles, et enam valgemaks minna ei saa, aga uus Tide teeb ikka veel valgemaks!

Olen oma muusikaga seotud unenägude posti aeg-ajalt täiendanud, täna oli mu tuba teistsugune ja suurem. Oli mingi korteriläbu, kus oli palju teismelisi. Ühe poisi jaoks seadsin oma arvutile üles piiratud konto, valides viimasena taustapilti, kusjuures soovitut ei leidnud, aga see on mul reaalelus olemas. Üks mingi tüdruk soovis aeg-ajalt Boney M.'i mingit lugu, vist oli Ribbons Of Blue, aga igatahes tuli ema toast Gotta Go Home ja mina, oma suures usus, et teismelised teavad seda U-refrääni ainult Toe Tag'i loost, tulin neile ütlema, et näe, Legendaarne tuleb. Oli ka halbu tagajärgi. Minu Boney M.'i box set'i karp oli katki.

Kui kellelgi aga kaastunnet/haletsust vaja on, siis palun:

Garderoobis

Ühel esimestest töökoosolekutest tuli jutuks Wikipeedia kirjete toimetamine. Mainisin küll ainult Maretile, aga tema kuulutas kõigile, et see on lihtne. Täpsemalt, uute sissekannete lisamist ma ei tea, aga näiteks, kuna ma olen selline antipohuist ja värdjas, häiris mind see, et Nexuse sissekandes olid nende plaadipealkirjad läbiva suurtähega. Logisin sisse, valisin redigeeri, salvestasin ja oligi kombes! Uusi sissekandeid ma prooviks tegema ei hakka, aga kui kunagi vaja ja teised ei viitsi kontot teha, eks ma siis proovi.

Muide, hiljuti karjusin inimeste peale ka reaalelus. No ei karjunud, aga ütlesin kõva häälega. Siirdusime Margoga Kaubamaja keerdukse poole ja keerduks liikus jõnksutades. Kui olime ukse juures, peatus uks veel ja Margo läks sisse. Uks liikus veidi ja jäi nii seisma, et väike pilu jäi ukse ja ukseseina vahele. Ütlesin siis Margole, aga piisavalt kõvasti, et kuus inimest korraga! No ja enne Margo teiseltpoolt väljasaamist jäi uks veel paar korda seisma. Huvitav, kui paljud inimesed veel mõtlevad, et kas keerduks on katki ja ehk peab mingi protestiavalduse tegema, selleasemel, et lugeda keerdukse vasakul klaasseinal nii sees- kui väljaspool asuvat kirjet Max. 6 inimest korraga? Olgu, silt võiks olla mitte vöökoha, vaid silmade kõrgusel, aga ka siis leiduks neid, kes ei pane silti tähele.

Muide, ma loodan, et teate muinasjuttu Kõrk printsess aka Kuningas Põskhabe? Tegin sellest USA-stiilis treileri, mille saate tõmmata siit.

Oota, kuule, miks on Nexuse plaadi vaheraamatus loo K7 sõnadeks see on meie krupp? Ja muidugi ka üli töökad? Ja muide, käimas on uus kampaania, mille reklaam ütles ja ütleb siiamaani: Päris elus sa kaitseksid oma lapsi. Vajutus viib kodulehele, kus on pärielus kenasti üks sõna - ju juhtis keegi tähelepanu. Aga minu seisukoht on siiski, et kuigi see võtab filoloogidel töö ära, peaks iga eestlane oskama õiget eesti keelt, mitte nii, et tähtsad avaliku elu tegelased kirjutavad valesti, kuni, kui veab, mingi "müstilise ala" spetsialist ütleb, et tegelikult kirjutatakse seda nii.

Sissekande pealkiri, muide, on sõna Nexuse laulust Come Back. Mulle mõnikord meeldib, kui lugudes on mõni sõna, mida poppmuusikas tavaliselt ei kohta. Lisaks huvitav fakt. Võib-oll ka mitte väga huvitav. Nexuse trummar oli Borka ja Outros ütleb tipsihääl: Lase käia, Borka!, kuid rütmi sobiva häälduse tõttu kõlab see nagu ebaõnnestunud versioon sõnast porqué (miks).

Kiusame laisku

Mulle on öeldud, et mu blogi ei viitsita lugeda, kuna ma kirjutan liiga tihti ja mu sissekanded on nii pikad; just selles järjekorras. Võin oma kogemustest öelda, et mu blogrollis ehk nimekirjas paremal on inimesi, keda ma ei viitsi lugeda ja inimesi, keda loen suhteliselt, ja ma mõtlen suhteliselt, harva ning kellel on mõnikord lausa lehejagu uusi sissekandeid, mõned neist ka võrdlemisi pikad, kuid... Võib-olla see, mida need inimesed (esimeses lauses) tegelikult mõtlevad, on see, et neid ei huvita mu blogi?

Igatahes vahepeal, niisama, tegin ma endale deviant'i konto - somemighty.deviantart.com - kuhu valin oma õnnestunuimad fotod. Häh, irooniliselt tuli mul juba end põhjendada, nagu mingi unikaalne mässav kunstnik:

About the architectural pictures and maybe all the pictures where there's an object. I'm not a deep soulful artist trying to find witty excuses for my photos, but not everything that is pleasing to the eye (my eye, then) doesn't have to have meaning. Kinda like women for men, I guess. Men don't understand women, but like to look at them. Anyway, you have the right to not like the image, but... err... look, we're talking about it. Someone would say, if an image makes you talk or feel about it, it has already justified itself.

Jutt käis eelkõige mu esimese foto kohta, preagu on nad selles järjekorras, milles lisasin; ei ole uurinud, kas sorteerida saab. Ja ma olen mõelnud ka, et läheks Kaia/Joonase/Liinaga kuhugi pildistama ja miks mitte ka kõik neljakesi. Teeks mõttetuid pilte. Olenevalt vaatevinklist on kõik ju mõttetu.

Olen nõus kodustama Lady GaGa (Poker Face) ja Katy Perry (I Kissed A Girl). Jah, praegu on neil fänne ja ehk ka kümne aasta pärast on mõni nostalgik, aga ei usu, et üldsus neid paari aasta pärast mäletab. Kodustamise all ma mõtlesin siis seda, et kui keegi neist enam ei hooli, keegi neid enam ei vaja, siis... Nad on ju ikkagi inimesed. Milleks lõpetada nagu Leila K, kes vaevalt kümme aastat pärast meeletut kuulsust oli kodutu ja pidi toitu varastama? Ahjaa, olen nõus ka kodustama Hannaliisa Uusma. Vaene tüdruk! Tuli plaat ära, suvel tekkis Depressiivsete Eesti väikelinnade peale okserefleks - mitte, et laul oleks paha, aga nõme oli, et tema plaat skipiti alati selle loo peale. Novot, ja nüüd ei mäleta teda enam justkui mittekeegi. Kerli Kõiv samamoodi. Suvel oli megavaimustus, et näe, eestlane on unistustemaal mainekas edetabelis, aga nüüd ei huvita ta enam kedagi.

Ahjaa (kurat, see juba parasiitsõna mul), pildistamise juurde veel seda, et ostsin fotokale kahegigase mälukaardi, nii et vahetades on mul nüüd kolm giga! Ka väike jei mu lugemisoskusele - mu Sansa feilis, aga mingist foorumist leidsin veateate järgi õpetuse ja formatifailid.

Tehtud!

See tähendab, Müüdud! K-Arvutisalong nüüd uue nimega - Klick. Muide, mis keeles see nimi on? Inglise keeles oleks nagu click ja eesti keeles - jah, ka ÕS 2006 andmeil - klikk.

Arvutisalongid ei ole tingimata lollid, lollid on ka inimesed, kes arvavad, et ainus arvuti on sülearvuti (loe ka seda ja seda). Kodulehelt on see läbimüüdud, aga postkasti tulnud brošüüril on see kirjas: sülearvuti väga nõudlikule mängijale! Noh, edu neile, kes arvutimänge sülearvutiga mängivad. Õigupoolest solitaire, tetris ja muud pisimängud ei nõua tingimata lauaarvutit, aga vaevalt nüüd solitare mängija nõudlikuks mänguriks kvalifitseerub.

Samas, Kliki teenindajatele tuleb vist kaasa tunda, sest nende odav hind meelitab ehk kõige rohkem arvutivõhikuid. Lühidalt - Epsoni printer-skänner-koopiamasinale näpuga osutades:

Klient: Kas neid ilma selle jurata ka on?
Teenindaja: Mõtlete skännerita?
Klient: Vist jah.

Elevandiluust kiiver

Eile tabati mehed, kes panid toime röövi kalendreid valmistavas trükikojas. Mõlemad said kuus kuud.

Las ma olen su Valeri

Scooter on bänd, kes alustas aastal 1994, õigemini nende esimene laul ilmus juba aastal 1993. Õigete muusikute poolt pasamuusikaks tituleeritava stiili viljelejate kohta on see ikkagi soliidne vanus. Tõsi, nende suurim edu jääb esimeste aastate sisse, kuid fännibaas on neil ikkagi suur.

Eks õigus ole ka neil, kes ütlevad, et nende parem looming jääb üheksakümnendatesse. Mitte, et ma talitaks teiste järgi, aga oli ka aeg, kus ma nende uuemat muusikat ei kuulanud. Nüüdki panen meelsamini mängima mõne nende vanema plaadi. Nende uuem looming on taustana mõnus, kuid enam niimoodi vaimustunult ei kuula. Kui kõrvale jätta nende loogika põhjal paremad laulud ehk singlid, siis nende instrumentaalid olid vanasti ikka palju meeldejäävamad. Näiteks Stuttgart nende teiselt plaadilt on, mitte ainult minu meelest, kui mitte üks nende parimaid lugusid, siis üks parimaid instrumentaale.

See, et Scooter armastab oma laule kusagilt "näpta", mind ei häiri, pealegi on nad lugude autoritena ära märkinud ainult originaalautorid, kui nad just midagi väga omapärast lisanud ei ole. Ja on ju olemas mitmeid allikaid, mille kaudu saab loo nime ja autorite järgi originaalesitaja üles otsida.

Tobenaljakana võivad tunduda ka nende lugude absurdsed sõnad, mis minuarvates on meelega sellisteks kirjutatud, sest ma ei usu, et Hans-Peter Baxxter nii loll on. Kui huvi on, siis meenutage seda postitust, kus tõlkisin ühe nende loo. Samas on nende lugudes ka pärle - kes ei mäletaks lauset it's nice to be important, but it's more important to be nice? Ühes uuema aja loos on aga näiteks life without knowledge is death in disguise. Ja plaadi Mind the Gap vahelehel on H.P. Baxxter'i särgil kirjas everything was different before it changed.

Muide, arvestades nende kuutteist tegutsemisaastat, polegi neil nii palju parimate kogumikke ilmunud. Värskeim kogumik on (oli?) mõnes mõttes peidetud, see on nende hetkel uusima plaadi Jumping All Over The World limiteeritud väljaande boonusplaat.

Käänulised tähed

Otsisin indekseerimismootorist torrentz.com mingit muusikat ja kuue saidi hulgas torkas silma üks uus ja püüdva aadressiga nimi - coda.fm. Otsisin suvaliselt kahte nime - Scooter ja Technotronic - ja ei leidnud, kuid sait vast alles noor. Sellegi poolest on üldmulje meeldiv: Albumi kohta lühike info, pilt, tutvustus, soovitatavad albumid ja isegi link Amazon'ile.

Nukrad pisarad pihlapuu all

Nägin Last.FMis bännerit, et oi, vaata, mida kuulab Mike Kennerty iidolansamblist All-Amerian Rejects.

Minuga on tal muidugi kompatiiblus väga madal ja ma märkasin ka ühe kasutaja huvitavat küsimust: Why do famous musicians only listen to underground songs? Nojah, eks kui ta kuulabki vahel ametialasest huvist poppmuusikat, siis ta ei tohi ju oma fänne petta, kuulates ultimaatpaska. Pubekad ju ei andestaks.

Ja üldse, kuidas saab inimene halvustada minu muusikamaitset ja seda üldistada, kui endal on fonoteegis (library) vaid alla 300 artisti? Ma ei mõtle kedagi konkreetset. Ja enda lohutuseks võin ka öelda, et minu ligi 2000 artisti on üsna hea, kuna ma pole märganud ühtki kasutajat, kelle fonoteek ületaks 2500 esitajat.

Kunagi teen ehk naljapiltidest ja -gaafikutest eraldi sissekande, kuid praegu toon ära ühe skeemi videomänguritele.

Ja miskipärast ei taha Windows Movie Maker tunnistada minu Xvid koodekiga tehtud lõike. Üritasin selle kohta guuglist midagi leida ja panin otsingusõnadeks windows movie maker vista xvid. Sellepeale tuli mul meelde see sõber, kes, nagu kindlasti ka paljud teised, otsivad guuglist täislausetega. Kurat, guuglit ei huvita su lauseehitus! Pff, kujutasin juba ette, kuidas see sõber sama asja otsib - I wonder what's up with Windows Movie Maker in Windows Vista not recognising video clips encoded with Xvid, and that's why I'm now searching the Internet. Do you understand? I need answers, so please show me!.

Aga muidu, tundub, et probleem on üldine, st teistel ka, nii et kui tahan ikka Windows Movie Maker'it kasutada, pean leppima kas oma tagasihoidlikuma arvutiga või riskima ja installima Helix'ile Vista kõrvale ka XP. Riskima seepärast, et ma ju ei tea, kuidas arvuti suhtub kahte Windows'i. Ehkki teoreetiliselt, kui Windows'i ja Linux'i kombinatsioon on okei, siis miks ei peaks XP ja Vista olema?

Oeh jah, Adobe Premiere ei oska ka hakkama saada, jääbki faili importima, ei suuda vist suurt faili tuua, väikestega saab küll hakkama. Pilt justkui oleks, aga ta suudab selle ikkagi protsessi käigus ära kaotada. Aga tagasi WMM'i juurde. XP WMM loeb Xvid koodekit, seda ma tean. Netis on aga pikk foorumiteema, kus kutt proovis erinevaid koodekeid ja ka muide VirtualDub'iga, ja kõik failid olid Windows Media Player'iga (v11) okeid, aga Windows Movie Maker (v6) kohtles faili põhimõtteliselt kui helifaili. Ainus, mida WMM tunnistab, on kokkupakkimata video, mis, ma kunagi kogemata sain teada, on 17 sekundi kohta juba 4 giga.

*.MPEG video ta tundis ära, aga VirtualDub jällegi MPG formaati ei salvesta. Muidugi tegelikult on mul ju ka võimalus VirtualDub'iga tehtud jupid tema enda abil ka kokku liita, palju ma neid kaadrivahetuse efekte ikka kasutan. Proovides saabus aga halb üllatus, nimelt heli oli progresseeruvalt ebasünkroonne - alguses ehk 0,4 sekundit maas, pärast juba mingi paar sekunduit.

Eks ma lähe nüüd magama ja millalgi õhtupole või öösel proovin siis Mimosaga WMMis miskit teha.

Lost in translation

I met a girl who lives in Brazil and she doesn't speak English very well. She admits that, so at least she's honest about that. But it's still funny, and I mean no disrespect. Yet I have come to think that she translates everything word to word and doesn't backtranslate to make sure the meaning stayed the same. I'll show you why backtranslation is impotant using Google Translate:

Original English sentence: The apples are big.
English to Portuguese: As maçãs são grandes.
The same thing back to English: Apples are great.

The funniest thing she have said to me is my eyes saw you on orkut? when she relly meant you saw my eyes on Orkut? (I complimented her eyes after seeing her pictures on Orkut).

The sentence that made the least sense was I hear you speak and then if I liked! (I gave her a link to an album and said she might like it).

Tänulikud käed

Mul on peaaegu kahju inimestest, kes kunagi ei kuula üle paari aasta vanust muusikat. Kõige raskem päev aastas on nende jaoks esimene jaanuar, kuna siis on nende kuulatav muusikapalade hulk kõige piiratum; sellepärast, et kui neil on muusikale daatumipiirang, kuulavad nad ka tõenäoliselt väga kitsast stiili.

Tegelikult tahtsin ma öelda seda, et üle-eelmine aasta sattusin kontakti ühe inimesega, kes mingil põhjusel müüs kogu oma plaadikogu maha. Eelmine aasta ja jätkuvalt ka see aasta olin/olen kontaktis isikuga, kes, nagu olen aru saanud, saab tellida kuskilt USAst lattu vedelema jäänud läbimüümata plaate. Jah, ma maksan nende eest ja nad on üle kümne aasta vanad plaadid. Kuid mulle meeldib ja kui plaadid tunneksid, oleks neil hea meel, et keegi on nõus neid ka praegu kodustama.

Mu fonoteek on hoolsalt täiustunud plaatidega, mis küll '93. sündinutel okserefleksi tekitavad, kuid mida siiski mõned inimesed nostalgiliselt õhetama panevad. Aastaarvu-pedede kurvastuseks on ilmas veel teisigi, kes arvavad, et tänapäeval on muusikatööstus tugevalt kannide vahele arenenud; ehk teisisõnu, sellist muusikat, nagu vanasti oli, enam ei tehta.

Mõned plaadid, millesse armuda (mõni vajab mitmeid kuulamiskordi):

Roxette, Look Sharp! (1988)*
Madonna, Like A Prayer (1989)*
Technotronic, Pump Up The Jam (1989)
Black Box, Dreamland (1990)
Snap!, World Power (1990)
Roxette, Joyride (1991)
2 Unlimited, Get Ready (1992)
Right Said Fred, Up (1992)
Rozalla, Everybody's Free (1992)
2 Unlimited, No Limits! (1993)
Twenty 4 Seven, Slave To The Music (1993)
M People, Elegant Slumming (1994)
Madonna, Bedtime Stories (1994)*
East 17, Steam (1994)*
Cappella, U Got 2 Know (1994)
Roxette, Crash! Boom! Bang! (1994)*
Snap!, Welcome To Tomorrow (1994)
La Bouche, Sweet Dreams (1995)
Corona, The Rhythm Of The Night (1995)
Olive, Extra Virgin (1997)

Tärniga tähistatud plaadid olid mul enne olemas, lisaks peaks Madonna ja Roxette'i plaate ka poes leiduma, kuna tegu on ikkagi suurte nimedega, kellest kordustrükke teha ei ole probleem.

Flash on meie sõber!

Minult on ikka ja jälle küsitud, miks mul on flashblock. Tegelikult, kuigi ma ütlen flashblock, on tegu ikkagi AdBlock'iga, ma lihtsalt olen blokkinud kogu *.swf kontingendi.

Olgu mul või neljatuumaline, miks pean ma laskma netilehitsejal kuvada mingit sujuva liikumisega efektset noortepärast reklaami, mis tegelikult tähedab protsessori koormamist? Pealegi, kui reklaamil on heli, mis vahel jääb kogemata peale, kuna arvuti arvab, et sul on hiir seal peal. Või see ka niisama piiksub pidevalt.

Jah, on tülikas, kui jälle avastad, et mingi kodukas on tühi leht ja sa pead bloki maha võtma, aga ma ei riski maha võtta. Pealegi, laste lemmik Youtube on mul whitelist'itud, nii et see argument unusta kohe ära.

Ja ärge unustage - kummikinnas on kasulikum kui kondoom. Kondoomi saab üks kord kasutada, kinnast samal eesmärgil aga viis.

Tonnid ja kilod

Kas pole naljakas, et arv 12 000 on eesti slängis nii 12 tonni kui ka 12 kilo?

Rassiliste erinevuste rõhutamine

Kohe näha, et valgete inimeste tooted

Who you gonna call?

Spike: Who you gonna call?
Buffy vaatab teda imelikult
Spike: God, that phrase is never gonna be usable again, is it?
Buffy: Doubt it

Issand, hoia türa!

Komapohuistidele väga hea harjutus on küsida, kas nad tülpimuse ja viha korral ütlevad issand hoia, türa või issand, hoia türa.

Kas siis tõesti raske on enda MSNi parooli vahetada? Hästi, võib-olla sa tõesti ei tea, et sel ajal, kui sa õues oled või magad, logib keegi/miski su MSNi kontoga sisse ja saadab lingi, aga mõni sõber sul ikka on, kes saab sult linke? Öelgu siis, sest miks oleks vaja eestlasel saata linki wallmati kinkekaartidele?

Kahjuks on kirjavahemärkipohismi teene see, et keegi ei pane enam valesti kirjutamist tähele, aga esiteks...

WOW ipip0788 this website is giving away free Wal-Mart Gift Cards hurry and get yours before they're all gone go here http://dandee.my-new-cell.com

...puuduvad teatises punktid, teiseks peaks ideaalis see viiruselevitaja robot-skript sinu poole pöörduma ikka sinu nimega.

Ei taha mõeldagi, mis veel siis saab, kui hakkavad pihta sellised asjad:

Tere, Peeter. Tead, Kaubamaja annab reklaami korras ära kinkekaarte. Kiirusta, mina sain enda oma juba kätte dandee.kaubamaja.p00d.ee

Tõllad ja kuked

Ma tean, et ma olen ebaadekvaatne inimene, et ma ei oska jääda igas situatsioonis rahulikuks ja kõike külmalt seletada.

Mäletate sellist sissekannet? Õigesti arvate, kirjutan taas temast. Ta on mu parim sõber, mul on hea meel, et ta olemas on, see aga ei tähenda, et ma pean kõike temas jumaldama. Leian ka, et mul on õigus tema mitte-nii-headest külgedest blogida. Kas ei ole mitte olnud kordi, kus Mati hakkab teiste ees rääkima, mis talle minus ei meeldi? Olgu, sa oled joonud. See ei ole vabandus, kuna sa tahad, et sind joogisena koheldaks samamoodi, kui kainelt.

Mul on kõnedefekt, või igatahes mul peab olema midagi viga. Need on kõigest minu tähelepanekud, aga mina olen tähele pannud, et ta kuulab kõikide inimeste jutu vähemalt lõpuni, aga minu oma mitte. Seda teevad, õigemini ei tee, ka teised, kuid tema puhul ma panen seda kõige rohkem tähele, sest temaga räägime me telefonitsi.

Seltskonnas ei räägi ma ei tema, ei teistega. Miks? Mind ei kuulata lõpuni. Eriti iroonilised on juhud, kui küsitakse, miks ma olen vaikne, miks ma ei räägi midagi. Ja siis, kui ma lõpuks midagi ütlen, selgub põhjus, miks ma ei räägi in the first place.

Näitlik situatsioon ka. Kunagi elas inimene nimega Urmas Ott. Hiljuti suri ta ära. Olin seda nime loomulikult kuulnud, aga minu jaoks polnud oluline teadmine, kes ta on ja seega ei tulnud meelde. Ma tunnistasin seda Matile ja see oli arvatavasti viga.

Kunagi rääkis ta mulle Mihkel Rauast ja kuna ma olin piisavalt viisakas, et teda kuulata, mitte hakata vahele hüüdma Aaa, Mihkel Raud on see inimene, ütles ta kohe, et kui ma ei tea Urmas Otti, siis ma ei tea ka Mihkel Rauda.

Täna hakkas ta millegipärast arvama, et ma ei tea, mida tähendab retro. Ma helistasin talle ja alustasin: Sa saad teada, et ma ei tea, kes on Urmas Ott... Kaugemale ma ei jõudnud, kuna Mati tõmbus kaitsesse: Oh jumal, ära hakka vana teemaga peale. Ütlesin isegi mitu korda, et ta ei kuulanud mind lõpuni, kuid igakord, kui proovisin lauset lõpetada, tehes tohutu vea alustades lauset uuesti, segas ta täpselt samal kohal vahele oma arvamusega minu lausest. Tegelikult meenutab see kangesti situatsiooni eelpoolt viidatud sissekandes.

Mida ma ei saa telefonis, saan õnneks blogis - Sa saad teada, et ma ei tea, kes on Urmas Ott ja sellest järeldad, et ma ei tea, kes on Mihkel Raud või mida tähendab retro - ei võinud lõpuni kuulata?

Iroonilise vahemärkusena - mis te arvate, kes öösel telefonis mulle kümmekond minutit rääkis, kui ebaintelligentse mulje ma ikka jätan, kui ma ei tea, kes on Urmas Ott? Arvatavasti peab Mati end Jupiteriks ja mind härjaks.

Kasutan juhust ja sissekanderuumi ning ütlen, et minu teada on intelligents sisuliselt õppimis- (loe: arusaamis-) ja seostamisvõime, mitte pähetuubitud faktid. Hästi, vaieldav, aga teoreetiliselt on tähtsate kultuuritegelaste (telereporterite) nimed pähetuubitavad, ehk näiteks sellest, et ETV koristaja teab, kes parasjagu majas töötavad, ei saa järeldada, et see koristaja on laia silmaringiga - antud juhul jooksis magajale koristajale Urmas Ott suhu.

Intelligentsus on see, kui sa tead, et kui sa oled kaamera ees ja näitad vasakule, näeb filmivaataja seda kui paremale osutamist. Olgu, see oli veidi ebavõrdne näide, sest Mati oli tol hetkel purjus, aga enne kui ta täiskarsklaseks hakkas (mitte), ei olnud teda eriti võimalik kainena näha, nii et anna andeks, aga ei olnud paremat näidet.

Muide, tulles rääkimise juurde tagasi, äkki oleks targem sellest loobuda? Andke andeks, mulle jäävad teatud asjad meelde. Järjekordne näide: olime nelja-viiekesi köögis ja seltskonnas oli üks neiu, kes usub vaime, kuid kellel on paranoia, et teised ei usu ning mina ütlesin, et faktist, et ma vaatan Buffy't, peaks järelduma, et ma ei ole inimene, kes ei usu. Nii, sellest järeldati, ja enne lause lõppu järeldavad ka paljud lugejad, et ma arvan, et Buffy on mingi tõepiibel ja näitab, kuidas asjad on. Aga järsku ma mõtlesin lihtsalt seda, et kui ma usun midagi, on tõenäoline, et olen avatud ka muule? Näiteks kui on kaks inimest, kellele on mõistmatu kruvikeeraja kui tööriista kontseptsioon, siis see, kes tunneb haamrit kui tööriista, usub kruvikeeraja olemasolu kergemini kui see, kes ei tunne ka haamrit?

Kunagi palus Mati, et ma blogis temast üldse ei kirjutaks ning ma arvan, et ka nüüd ei oleks ma tahtnud, et ma nii detailselt kirjutan. Kirjutasin, tegi haiget? Jah, see on lapsik õigustus, aga arvad, et see ei tee haiget, et sa mind (lõpuni) ei kuula? Või see, et sa seltskonnas avalikult räägid, mis sulle minus ei meeldi?