Way better than McDonald's

Welcome to Estonia. Please. Tartu McDonald's on alati rahvast täis, seega arvatavasti jätkuks kliente ka Burger King'i. Jah, ma tean, et McDonald's pakub ka pirukaid ja kohvi, aga Burger King'is on mitteburgerite menüü laiem ja Double Whopper beats Big Mac any day. Okei, võileibade nimega serveeritu on burgeritele üsna sarnane, aga no mis siis.

Kolmikbuss

Ma ei tunne ju oma aparaati üldse ja ei oska eriti pildistada. Joonas võib mu Pariisi pilte ülistada ja arvatavasti teeb ta seda ka Ühendriikide piltidega, aga mina olen ikka ekstreemselt pettunud. Täismanuaalreziimis läheb säriaeg ainult 1/1000ni ja siin on ju nii valge, et pildid tulevad liiga heledad. Ja särireziimil ei suuda vist fotokas suumituna eriti kaugele fokusseerida, igatahes minu linnavaated läksid kõik aiataha.

Muidugi on nad väiksena jube lahedad, aga kui vähegi suurendama hakkad, siis paistab ebateravus ikka silma. Pealegi, ega ma endast ei oska ju pilte teha ja ega vanaisa ka ei ütle, et ära seisa nii, see on nõme. Valge maja tuli ka udune. Nii et põhimõtteliselt ainus pilt, mis mul ilus tuli, oli Washingtoni monument. Ning selle pildi sai ka ainult tänu sellele, et ma mitu korda käisin vanaisale peale, et käime seal ka ära, sest teda ei tundunud see vaade üldse kottivat.

Oi, aga...

Otsid netist midagi tõmbamiseks? Kasuta torrente, on ikka kindlam. Mingid suvalised lehed võivad propageerida pahavara ja seda üks neist just tegigi.

Äkitselt läks Firefox kinni ja miski XP Antimalware hakkas mu arvutit skännima. Kuna ma polnud sellist asja endale installeerinud, panin skänni kinni. Otse loomulikult tuli hea soovitus programm osta. Ja siis hakati mind pommitama system tray balloonidega, et leiti viirus, mu arvutit jälgitakse, mu süsteemi kaaperdatakse ja muu selline. Osav nipp muidu, panna ikoon system tray'sse ja luua mulje süsteemiteadetest. Ja muidugi, kuna XP Antimalware oli kirjutas registrisse viirusekaitse ja tulemüüri alistamise, hakkas Windows Security Center kisama, et mu tulemüür ja viirusekaitse on välja lülitatud ja nendeks oli toodud XP Antimalware. Mida pahalane aga veel registrisse tegi, oli *.exe failide käivitamise keeld.

Leidsin netist üsna palju õpetusi, kuidas toimida. Irooniline on aga, et kuidas sa regedit'i käima saad, kui on käivitamise keeld? Õige lahendus oli safe mode, aga kuni ma selle peale tulin, ajas ikka segdusse küll, et miski ei käivitunud. Muidugi nüüdseks on asi korras, kuid eks mul olid igaks juhuks vajalikud failid D-kettal ja mul on siin kaasas isegi XP installikas, mis, nagu näha, ei olnud sugugi asjatu abinõu, sest läks ju peaaegu vaja.

Olen korduvalt kirunud, et minu fotokal on manuaalfookus väga tüütu. Enamasti kasutan seega autofookust, nii ka täna. Seekord aga fokuseeris ta peale ühe pildi mingeid põõsaid ja soovitu sai udune. Ja ei ole ka eriti tõenäoline, et soovitud nähtus ronib taas aia peale ja tõuseb tagajalgadele ning seisab paar hetke ilusti paigal... Kurat, et välja ei tulnud. Ja kui hakkasin siis manuaalfookust sättima, otsustati, et aitab küll.

Peab meeldima

Eks ma vist pea kõvemat häält tegema ja ütlema, mis mulle ei meeldi ja ignoreerima vanaisa kangekaelset torinat, et nii peab ja see ei loe, et ei maitse. Mina lihsalt ei söö mõningaid asju ja see on minu õigus. Vitamiine saab kätte ka mujalt, ei pea sööma keedetud aedvilju. Ma olen olnud isegi tubli, aga siiski ei soovi ma enam aedvilja, niigi ma püüan igakord aedvilja võimalikult kiiresti ära süüa ja läbi närimata alla neelata.

Täna läks mul veidi enne vanaisa kõht tühjaks ja ma tegin taldrikutäie kanarindu. Sellest hoolimata tuli vanaisa tund aeg hiljem, kui temale sobis süüa teha, ütlema, et söök on valmis. Ja kui ma ütlesin, et ma sõin, ütles ta esiteks, et see oli tükk aega tagasi ning kui ma ütlesin, et see oli suur ports, ütles ta järsult: ma ju ütlesin, et ma teen süüa.

Ning kui ma eile tahtsin jalutama minna ja olin isegi valmis üksi minema, tahtis ta ikka kaasa ja selle tulemusena pidime me minu plaanitud marsruuti lõikama, sest ta nägi koju viivat teed ja keeldus edasi minemast. Samuti tõreles ta minuga kui jäin keset ülekäigurada seisma, et tee keskelt pilti teha. Meile oli valge, ehk siis roheline.

Täna ta pakkus muidugi, et lähme sinna ka, kus ma eile tahtsin, aga alles õhtu poole. Ja ei, ma ei taha üksi minna, kuna ega ma ilma ütlemata läheks ja kui ma ütlen, tahab ta ju niikuinii kaasa.

Jah, on küll armas, et vanaisa teeb mulle süüa ja üldse, et ta mu siia Ühendriikidesse kaasa võttis ja nii, aga ekstreemsusteni ei pea ka tänulik olema.

Jääaeg

Ma olen nõrk. Ma ei ole hea enesekehtestaja. Seega ma täitsa kardan vanaisa, või siis pigem olen pikkade vaidluste vältimise nimel õppinud tegema nii nagu tema tahab. Üks asi, mida tema tahab, on, et kõik joodav oleks külmkapis, ka mahlad. See on veel väike asi, et õunamahl oli nii külm, et mul oli hammastel valus. Väike nimelt võrreldes sellega, et praeguseks ei ole ma saanud seitse tundi oma Cherry Limeade'i juua, sest ta jäätus külmkapis ära. Ja mitte nii, et jäätükid mahlas, vaid kogu mahl oligi üks suur jääkamakas.

On veel üks põhjus, miks Eestit igatseda. Meil on Kalev, lisaks veel Karlfazer ja Milka, Ühendriikides ainult Mars, Incorporated'i šokolaadibatoonid ja Hershey šokolaadid, mis on muidu täitsa head, aga neil on õrn okse järelmaitse, seega kui ma söön kõik Eestist kaasa võetud šokolaadid ära, jään pisut hätta.

Siinsel säästukaardil on ikka omad võlud ka. Siin on need soodustused nädala kaupa ja me ostsime ühtekokku kolm kotti kanatisse, ühe koti tavahind oli siis $5,59 ning kaardiga $3,99.

Kamasaapad

Eks ma muidugi taha Eestisse. Ma olen käinud, ma olen näinud, et Ameerika on olemas, mul ei ole mingeid soove nähtavate paikade osas ja kodus oleks mul vabadus elada omas rütmis. Lisaks tutvustas vanaisa mind täna tööl eriti vinge itimehena, kuigi tegelikult ma olen kõvasti targem ainult harilikest kontoritibidest. Ka tänavalt oleks ma võinud leida suurema summa kui $9.

Ma ei ole kunagi vaadanud, aga teoreetiliselt peaks olema ju ka Eestis saada Minute Maid mahlu. Tegelikult pole ma kodus eriti röstsaiu teinud, aga siin ma söön röstsaiu; samuti on muidugi lihtne teha pitsat, kuid kui ma kodus teen 600 vati peal 3 minutit, siis siin olen ma aru saanud, et läheb 8 minutit. Seda sellepärast, et siin pole kuskil võimalik vatte reguleerida, on ainult power level high, low, medium ja siis mingid kombinatsioonid. Muidugi saab ka nendega katsetada, aga ma pole veel üle ühe pitsa teinud. Ahju peal on aga välja toodud nupud pitsa, köögiviljade, vedelike, popkorni ja sellise jaoks, aga isegi juhendis pole nende kohta muud kirjas kui mingi kirjeldus stiilis sellega keeda köögivilju. Ja see pitsanupp paneb end kaheks minutiks käima. Aga ühest korrast on vähe.

Kadunud banaan

Teadsin juba ammu, et sõidan Ühendriikidesse, kuid ei rääkinud sellest eriti. Ma ju tean, kuidas kõik fännavad Ühendriike ja satuvad neist rääkides elevile. Aga ausalt öeldes pole mingit erilist põhjust, sest lend on tüütult pikk, ümberistumise tõttu peab näiteks Kopenhaageni lennujaamas tunde ootama ja turvakontroll on ikka väga range. Kuigi tegelikult võeti ära vaid banaanid, aga võileivad harutati hooega lahti ja kott tuhlati läbi.

Mul oleks muidugi lennukis olnud võimalik näha Avatari või muid filme, aga ma ei viitsinud. Erilist tunnet see ei pakkunud, aga kuulasin Kopenhaagenist lahkudes Vennaskonna lugu sõnadega jää hüvasti, mu Kopenhaagen. Lennul Ühendriikidesse pakuti kaks korda süüa, aga portsud olid muidugi väiksed. Kohale jõudes rentisime auto ja vaatasime ummikuid. Jah, oli näha mõni Ford ja Chervolet, aga neid laste lemmikmudeleid, Mustang ja Shelby, oli mõlemat vaid üks. Hämmastavalt palju oli avariiliste tunnustega autosid.

Sain endale üsna suure toa, mis on ühendatud vanaisa toaga, kuid vahe on selles, et temal on ainult üks tuba, mul on aga kaks, lisaks vannituba ja köök. Eestist ma säästukaarti muidugi kaasa ei võtnud, aga me tegime endale Giant'i boonuskaardi. Toiduhinnad on üllatavalt sarnased, nii et umbes nädala toidu sai kätte ligikaudu 500 krooniga. Näiteks kaks pitsat ja kapsas oli $6,99 - umbkaudu vist 75 krooni.