Kilekotimaks on idiootne!

Käivad jutud, et Eestis tahetakse kehtestada kilekotimaksu. Mul on aga täitsa kama, ma käin juba aastaid poes seljakotiga. Mu tädi käib ka, kusjuures. Ma arvan, et paljud käivad. Pigem paneb mind imestama see, et mind peaaegu pilgatakse, et ma ei välju kodust kunagi seljakotita. Kas tõesti on vaja tunda mingit hinnalist vabaduse tunnet, väljudes kodust ilma igasuguse kotita, eriti kui sa tead, et sa lähed poodi endale toitu tooma?

Ahjaa, kui on võimalik, ütlen müüjale, et kilekotti pole vaja. Hiljuti helistas aga maksmise ajal mulle ema ja müüja andis väikse kilekoti. Ma ütlesin, et poleks vaja olnud ja müüja võttis koti ära.

Kilekott ei lagune looduses, nagu ka CD karp. CD karpi sa aga vähemalt kasutad, kilekotti sa tegelikult ju ei kasuta. Inimene väärkasutab paratamatult loodust, seega mida rohkem kordi mingit produkti taaskasutada, seda parem. Ja kuna raha on siin elus ju kõige olulisem ja kõige põhjapanevam argument, saab kilekotimaksu näol ehk selgeks teha, et tegelikult, kui kilekott maksab 3.-, oled sa 200 ostu järel kilekottidele kulutanud 600.-. Kuna korralik seljakott maksab ka umbes sama hinna ja peab mõistliku kasutamise juures rohkem vastu, siis tegelikult võib äkki seljakott olla kasulikum investeering? Seljakott ei ole ainult kooliskäijatele ja matkajatele. Ja ka sõjaväelased ei torma minuteada lahingusse kilekottidega.

Tolmuimeja ja saiapäts

Tähelepanelike maitseretseptoritega inimesed on ehk täheldanud, et restoranides automaadist lastav Coca-Cola ja pudelites müüdav Coca-Cola on veidi erineva maitsega, pudelikoka kasuks. Ei mäleta kust, aga olin kuulnud, et automaadikokat valmistatakse pulbrist. Kui meil sellest juttu oli, naeris mu sõber otse loomulikult mu kõva häälega välja, kuna talle meeldib, kui ma eksin.

Eile jõin kodus automaadikokat ja küsisin siis Ralfilt, mis tema sellest arvab. Tal töötab ema vist kuskil toitlustuses, igatahes lubas uurida. Kuna ta ema tuleb aga alles õhtul, uurisin natuke vikit. Vikipeedia ütleb, et The Coca-Cola Company müüb firmadele kontsentraati, mida vee ja magustajatega segada. On öeldud, et see hõlmab nii villijaid kui ka restorane, kuid kas kontsentraat on siirup või pulber, seda ei selgu. Pulber oleks transporditavuse koha pealt ökonoomsem ning kuigi enamus joogikontsentraate, mida olen näinud, on siiski vedelal kujul, on ju ka olemas näiteks puljongikuubikud.

Käisin täna Hesburgeris ja küsisin, mis kujul on kontsentraat, mis neil automaadis on. Tema vastas, et vedelik. Huvitav on aga ikkagi see, et kui mõlemad tehakse vedelikust, siis miks automaadikoka on nii teistsuguse maitsega? Ralfi ema arvas ka, et ilmselt on veega segatav kontsentraat, mis pole aga pulber.

Muidugi olen sattunud jooma ka automaadikoka maitsega pudelikokat. Ma tean, et paljud ei pruugi vahet teha ja ma ei oska seda vahet ka seletada, kuid automaadikoka on kuidagi selline... metalne. Kuigi paljud tõstavad nüüd sõrme püsti ja ütlevad kavala ilmega: Ahhaa!, siis, kuigi automaadikoka tuleb metalltorust, siis, kas te olete kindlad, et villimistehases ei ole metalltorusid või automaadi metalltorus pole mingit puhastavat filtrit?

Igatahes fakt on see, et minujaoks on pudelikoka ja automaadikoka erineva maitsega. Ja mul on vahel hakanud automaadikokast paha, pudeliomast mitte kunagi.

Juhul kui see aitab, ütlen, et automaadikokat võiks kirjeldada ka sõnadega steriilne või keemiline.

Ventilaator

Facebook on keeruline ja kiuslik. Emme kutsus mind arvutiabisse, kuna ei saanud näoraamatusse pilte laadida. Tema Windows'i konto on piiratud õigustega. Logisin siis oma konto alt sisse, installeerisin värske Flash'i versiooni, kuna Facebook kaebas selle puudumise üle, ja läksin oma Facebook'i profiilile. Selgus, et fotode laadimiseks peab arvutis olema Facebook plugin. Veel selgus ja tekitas peavalu, et minu Windows'i konto alt installeeritud plugin ema konto all justkui poleks olemas. Seega pidin tema kontole ajutiselt adminniõigused andma. Okei, muu on mõistetav, kuid miks peaks iga konto alt eraldi plugini installeerima?

Aga postituse pealkiri on sellest, et mul läks arvuti garantiisse. Protsessor on küll Intel, aga selle ventilaator oli Arctic Cooling Freezer, mis lakkas siis töötamast. Olin ise ka pisut loll, põhjustades endale sellega paanikat. Nimelt tuli arvutit käivitades CPU fan error, kuid kuna sealt sai mööda, siis panin ikka arvuti tööle ja unustasin ta niiviisi paariks päevaks sisse. Kui arvuti lõpuks üles ütles, võtsin kaane maha ja katsusin - protsessor oli tõsiselt kuum. Ootasin muidugi, kuni ta jahtus, kuid kui tööle ei läinud, hakkasin kartma, et protsessor on katki. Õnneks siiski oli asi ainult ventilaatoris. Ja noh, Gigabyte graafikakaart oli ka läbi.