Et :-* on ju musi? MSNi järgi eriti ei ole küll. See on kõrva sosistamine. Samas kõigi noorte ja ka mõne vanema tüübi lemmiksmaili :S. :S on ju segadusesmaili, aga seda kasutatakse umbes :) asemel. Saan aru, et puberteet on segaduste ja kriiside aeg, aga iga asi ka segadusse ei aja.
Nagu te aru saite, ei meeldi mulle :S, kuna seda kasutatakse liiga palju. Teine smaili, mis mulle ei meeldi, on (a). Miks? Vastan näitega:
Kui ma ütleksin sulle: Sa oled vaimse alaarenguga loll värdjas!!, sa solvuksid õudsalt ja hakkaksid vastu sõimama. Kui ma aga ütleksin sulle: Sa oled vaimse alaarenguga loll värdjas!! (a), sa naerataks, tänaksid komplimendi eest, ja oleksid muidu õnnelik. Miks? Sest (a) on vabandav smaili.
Kahtlete? Vaadake kasvõi reidi foorumis, paljude teemade lõpus on: Sorri, ma ei viitsinud kõiki teemasid läbi vaadata (a). Üldse ei imestaks, kui sellise tempoga oleks vasti nii, et linnatäie inimesi tapnud mõrvar ütleks kohtus: Ma olen süüdi (a), kohtunik heldiks: Süüalune kasutas (a)-smailit, kaks kuud tingimisi.
Mul ei ole midagi klassikaliste smailide vastu, kui neid kasutatakse mõistlikes kogustes, aga need sulgudes tähed ei vääri ju tegelikult smailide nimegi.
See väljendab emotsioone... Näiteks võib mõne lause sisu segaseks jääda, kuid smaili aitab aru saada, kas asja oli öeldud kurjalt, sarkastiliselt või sõbralikult st. väldib võimalikku segadust .
Tänapäeval saadavad parimad sõbrad ka üksteist p*rse, kumbki ei solvu .
04.06.2006 - 16:07, mingi inimene
Õige sõber saab aru, kui sa teda solvates teda ei solva, ihv ju nõu vadamiin. In case you don't know, ma kirjutan sama lause siia uuesti. Õige sõber saab aru, kui sa teda solvates seda solvangut tõsiselt ei mõtle, ja temale haiget teha ei taha.
Samas sellega, et ma smailisid "ei luba" kasutada, on sama häda nagu paljudes kohtades tsensuuriga. Roppu sõna võib ju tegelikult kasutada, aga lihtsalt paljud kuritarvitaksid seda õigust, ning ropendaksid ebavajalikult palju. Sama on smailidega. Tegelikult on need ju vajalikud, lihtsalt liigkasutamine häirib.
Ja enda kohta veel niipalju, et me räägime sõpradega ka vahel üsna mõnitavalt ja julmalt. Aeg-ajalt teeb see haiget, kuid tuleb aru saada, et teine ei soovi halba. Ning sõbralikke nalju, luiskamist ja solvamist ongi parem teha tavalise tooniga. Kui samal ajal naerda või märgatavalt naeru tagasi hoida, saab ju aru, et tegu on naljaga. Hea sõber annab niikuinii pärast mõista, et tegi nalja.
