Jaanipäev on lahe, sest siis tehakse lõket ja liha, ja kõikjal üle Eesti tehakse sel päeval jaanituld ja saab vaadata nii Terminaatorit kui ka Bedwettersit!
Ärge valetage, kindlasti paljud arvavad, et Jaanipäeval tehakse jaanituld. Vähemalt üks inimene on mulle ka öelnud, et Jaanipäeval tehakse lõket. Ega tegelikult keegi ei keela ju ka Jaanipäeval lõket teha, aga seda traditsioonilist lõket tehakse ikka 23., Jaanipäev on aga 24.
Hästi, 23. on jaanilaupäev, just nagu 24. detsember on jõululaupäev. Aga kas 24. detsember on ka vaba, puhkepäev, riigipüha? Hästi, harilikult on ta lühendatud tööpäev, aga ikkagi mitte vaba. Järelikult on see ebaõiglane, et jõululaupäev ei ole riigipüha, jaanilaupäev aga on. Oo, Jumal, miks me elame nii ebaõiglases riigis?
No please.... Jaanituli on jah, tõesti, kuid eks see ole suupärasem kui "võidulõke", sellest hoolimata on 23. juuni vaba seetõttu, et 23. 06. 1919 võitsime lõpuks saklasi ja vabanesime sakslaste ülemvõimust. See päev on sama oluline kui 24. veebruar ja 20. august. Eesti riik tähistab seda riigipühaga, miks siis osad jooksevad siiamaani tõrvikutega vehkides ringi, et jaanipäev, jaanipäev? Ja kui juhtida tähelepanu, et 24. on Jaanipäev ning küsida, mis siis 23. on, vastatakse stiilis: "Ämm... Kuule, pohui, peaasi, et töölt vabaks saab."
Monday 23 June 2008
Friday 20 June 2008
School's out forever
Kõik muljetavad, mina tahan ka!
Inglise keel - 83 punkti
Kirjand - 60 punkti
Ajalugu - 53 punkti
Matemaatika - 10 punkti
Kui mina lõpetasin, oli mate alampiir üks punkt, nii et ma ületasin läve koguni kümnekordselt. Kusjuures Reinikus oli mul mate alati kas 4 või 5, Masingus stabiilne kolm. Kirjandist lootsin ka rohkem; kuna tegin arvutiga, luges mu õpetaja ka seda kirjandit - tema ütles, et võib isegi 100 saada. Läbi aasta tehtud proovikirjandid olid mul ka ju 70-90 punkti. Ingliskeele suuline oli mul perfect - nii öeldigi -, aga kirjalik oli veidi peenis.
Ja ma absoluutselt ei häbene, et ostsin Miki plaadi. Pubekad - nii kronoloogilised kui vaimsed - võivad nüüd end demonstratiivselt lolliks öökida, aga minumeelest on see plaat igati okei. Noh, võib-olla natuke on heameel faktist, et ei maksnud ta eest originaalhinda, 159.-, vaid 49.-. Mulle meeldivad igasugu paroodiad ja mahategemised - kusjuures paroodia ei ole tingimata mahategemine - ning meeldib ka Miki. Muusikaliselt pole ta loomulikult midagi väga geniaalset, aga ma usun, et see polegi tõsise muusikana serveeritud. Ei pea ka ütlema, et ta on halb nali - ka Leto Svet ei olnud komöödia tippsaavutus, ometigi hääletati see lame nali Eurovisoonile.
Ja kõige suurem üllatus plaadil, mis oli kusjuures üks kolmest loost, mida enne kuulnud olin, on "Nii see jääda ei või". Muide, ma oletan, et tuntakse ära "Väike saatan" ja "Vuntsidega mees" ja võib-olla ka Padari "Welcome to Estonia", kuid samas, kas teadsite, et viimase originaallugu on samamoodi patriootlik - "Living in America"? Aga igatahes "Nii see jääda ei või" originaal on aastast 1981 ning tegu on väga hea lauluga. ...Et siis Aneka "Japanese Boy".
Muideks, täpselt kuu aja pärast on mul sünnipäev.
Inglise keel - 83 punkti
Kirjand - 60 punkti
Ajalugu - 53 punkti
Matemaatika - 10 punkti
Kui mina lõpetasin, oli mate alampiir üks punkt, nii et ma ületasin läve koguni kümnekordselt. Kusjuures Reinikus oli mul mate alati kas 4 või 5, Masingus stabiilne kolm. Kirjandist lootsin ka rohkem; kuna tegin arvutiga, luges mu õpetaja ka seda kirjandit - tema ütles, et võib isegi 100 saada. Läbi aasta tehtud proovikirjandid olid mul ka ju 70-90 punkti. Ingliskeele suuline oli mul perfect - nii öeldigi -, aga kirjalik oli veidi peenis.
Ja ma absoluutselt ei häbene, et ostsin Miki plaadi. Pubekad - nii kronoloogilised kui vaimsed - võivad nüüd end demonstratiivselt lolliks öökida, aga minumeelest on see plaat igati okei. Noh, võib-olla natuke on heameel faktist, et ei maksnud ta eest originaalhinda, 159.-, vaid 49.-. Mulle meeldivad igasugu paroodiad ja mahategemised - kusjuures paroodia ei ole tingimata mahategemine - ning meeldib ka Miki. Muusikaliselt pole ta loomulikult midagi väga geniaalset, aga ma usun, et see polegi tõsise muusikana serveeritud. Ei pea ka ütlema, et ta on halb nali - ka Leto Svet ei olnud komöödia tippsaavutus, ometigi hääletati see lame nali Eurovisoonile.
Ja kõige suurem üllatus plaadil, mis oli kusjuures üks kolmest loost, mida enne kuulnud olin, on "Nii see jääda ei või". Muide, ma oletan, et tuntakse ära "Väike saatan" ja "Vuntsidega mees" ja võib-olla ka Padari "Welcome to Estonia", kuid samas, kas teadsite, et viimase originaallugu on samamoodi patriootlik - "Living in America"? Aga igatahes "Nii see jääda ei või" originaal on aastast 1981 ning tegu on väga hea lauluga. ...Et siis Aneka "Japanese Boy".
Muideks, täpselt kuu aja pärast on mul sünnipäev.
Tuesday 17 June 2008
Jätke mind rahule
Ma ei ole ju mingi mõttetu luuser, ma tegin tööd, aga isegi kui ma oleks, oleks mul õigus lõõgastuda ja nautida mõnd filmi või antud juhul arvutimängu. Ma ei tööta valitsuses, hiigelkasumiga firmas ega isegi vaevu ots-otsaga kokku tuleva FIEna. Mul ei ole arvutis konfidentsiaalseid andmeid ega isegi mitte Runescape'i tuunitud mehi.
Miks siis ometi pean ma avastama, et keset rada hakkab auto sõitma nõka-nõka? Ma ei taha kõrvalise mõju tõttu kaotada, seepärast sõidan raja lõpuni, pidades hinge kinni, et auto ei jääks kriitilisel kohal murdsekundiks kinni, pärast mida on juba hilja keerata ja avariid vältida. Tuled mängust välja ja avan Task Manager'i ning avastan sealt jooksmas mingi kuus svchost'i. Pole kahjuks arvuti hingeeluga nii põhjalikult kursis, aga no see tundub imelik. Eriti, kui üks neist CPU'd ligi 100% kasutab. Äkki on mingi kuradi häkker või mingi jälitaja.
Aga selleks, et arvuti Ad Aware ja NOD32'ga üle põhjalikult üle lasta, kulub mingi kaks tundi või nii. Ja midagi selle aja vältel teha ka ei saa. Andke andeks, mul on plaanis raha saades uus arvuti osta, aga seni on mul aasta 2002 ühetuumaline 1,8 GHz protsessor, millest nähtavasti jääb tänapäeval väheks. Ja siis, kui NOD32 näitab, et skänn on 99% kompliit, tuleb välja, et ta näitab iga ketast ju eraldi, ja mul on neli ketast ju. Lisaks sellele on F: ära jaotamata, seega kui teised on 20, 80 ja 80, on see tervelt 250 GB, vähemalt noh, reklaamitavalt.
Tean, et see jutt ei vii kuhugi, aga lihtsalt nõme on, et elada ei saa.
Miks siis ometi pean ma avastama, et keset rada hakkab auto sõitma nõka-nõka? Ma ei taha kõrvalise mõju tõttu kaotada, seepärast sõidan raja lõpuni, pidades hinge kinni, et auto ei jääks kriitilisel kohal murdsekundiks kinni, pärast mida on juba hilja keerata ja avariid vältida. Tuled mängust välja ja avan Task Manager'i ning avastan sealt jooksmas mingi kuus svchost'i. Pole kahjuks arvuti hingeeluga nii põhjalikult kursis, aga no see tundub imelik. Eriti, kui üks neist CPU'd ligi 100% kasutab. Äkki on mingi kuradi häkker või mingi jälitaja.
Aga selleks, et arvuti Ad Aware ja NOD32'ga üle põhjalikult üle lasta, kulub mingi kaks tundi või nii. Ja midagi selle aja vältel teha ka ei saa. Andke andeks, mul on plaanis raha saades uus arvuti osta, aga seni on mul aasta 2002 ühetuumaline 1,8 GHz protsessor, millest nähtavasti jääb tänapäeval väheks. Ja siis, kui NOD32 näitab, et skänn on 99% kompliit, tuleb välja, et ta näitab iga ketast ju eraldi, ja mul on neli ketast ju. Lisaks sellele on F: ära jaotamata, seega kui teised on 20, 80 ja 80, on see tervelt 250 GB, vähemalt noh, reklaamitavalt.
Tean, et see jutt ei vii kuhugi, aga lihtsalt nõme on, et elada ei saa.
Monday 16 June 2008
Nähtamatud pisarad
Mõnes mõttes on irooniline, et need kurikuulsad beibetöötlused ehk meeletu blurr või sharpen lastakse reidis läbi, aga minu pildid on liigselt või halvasti töödeldud.
Ehkki moderaatorid võivad igasugu vabandusi leida. Ja kui muud ei leia, ütlevad, et sellistele piltidele on album.
Ehkki moderaatorid võivad igasugu vabandusi leida. Ja kui muud ei leia, ütlevad, et sellistele piltidele on album.
Sunday 15 June 2008
Kadri õpilane
Kadri töötas mingis kliendiabis ja mina olin tema õpilane. Vestlused käisid nagu telefoni kaudu, Kadril olid peas need mikrofoniga kõrvaklapid, samas käis vestlus ka jutukas. Teist poolt ma nägin ainult ekraanilt, aga Kadri kirjutas kõik, mis ta rääkis, sinna jutukasse. Kadrile sattus mingi tüütu 19-aastane kordusklient, kelle ta tahtis suunata meie taga istuvale poisile, kellel oli punane klaviatuur ja kes kasutas klaviatuuri alt välja käivat CD-seadet käetoena.
Poiss saatis Kadrile mingi toa, kus hakkas hullult teksti ekraani kerima. Kadri küsis, kui vana keegi on ja see poiss tuli minu kõrvale, haaras Kadri numpad’i ja hakkas vastuseks igasugu nelja- ja viiekohalisi numbreid trükkima. Kadri hakkas vastu tegema, poisile uhkelt naeratades. Mina ütlesin, et jutukas läbustamine on hale, mille peale hakkasid kõik minuga mölisema. Siis kirjutas keegi mingeid noote tahvlile ja mööda tahvlit libisev kriit kõlas millegipärast kui Lou Bega „Mambo No. 5“ algus.
Järsku oli tööruumist kadunud üks poiss ja üks tüdruk. Keegi läks juhuslikult kõrvalruumi ja avastas, et nad seksivad seal. Seepeale tuli see pois välja kardina taha valvama, kuni tüdruk riidesse pani. Samal ajal tulid aga meie ülemused, kellest üks läks taharuumi ja avastas poolpalja tüdruku. Ülemus tuli ruumi ette ja kirjutas tahvlile mingi neljakohalise ja palju suurema arvuga matemaatilise tehte ja käskis meil need peas kokku liita. Kuna vastust kohe ei tulnud, vastas ta ise ja ütles, et vastusest tuleb Einstein’i perekonnanimi.
Ülemus pahandas edasi, mina läksin korra tualetti. Tagasi tulles avastasin, et kõik teevad võimlemisharjutusi. Ma polnud veel ümber nurga keeranud ja ülemused ei näinud mind. Nurga juures oli üks paks poiss, kes oli ainuke, kes mind nägi. Mõtlesin, et tema saab aru, kui ma võimlema ei tule. Pöörasin ringi, et ära minna, kuid olles paar sammu teinud, vaatasin uuesti tagasi. Paksu poisi asemel oli üks teine poiss, kelle ees ma kartsin põgeneda. Niisiis hakkasin ka võimlema. Ümbritsev toimus nüüd juba välitingimustes, küngaste peal. Minu poole hakkab tulema üks veoauto, mille juhid on purjus. Lähen sinna tualetti peitu, mis on suur ladu. Auto sõidab sinna majja sisse ja keerab vasakule. Mina aga olen paremal ja seega viga ei saa. Ma tulen välja ja väljas toimub moešõu.
Poiss saatis Kadrile mingi toa, kus hakkas hullult teksti ekraani kerima. Kadri küsis, kui vana keegi on ja see poiss tuli minu kõrvale, haaras Kadri numpad’i ja hakkas vastuseks igasugu nelja- ja viiekohalisi numbreid trükkima. Kadri hakkas vastu tegema, poisile uhkelt naeratades. Mina ütlesin, et jutukas läbustamine on hale, mille peale hakkasid kõik minuga mölisema. Siis kirjutas keegi mingeid noote tahvlile ja mööda tahvlit libisev kriit kõlas millegipärast kui Lou Bega „Mambo No. 5“ algus.
Järsku oli tööruumist kadunud üks poiss ja üks tüdruk. Keegi läks juhuslikult kõrvalruumi ja avastas, et nad seksivad seal. Seepeale tuli see pois välja kardina taha valvama, kuni tüdruk riidesse pani. Samal ajal tulid aga meie ülemused, kellest üks läks taharuumi ja avastas poolpalja tüdruku. Ülemus tuli ruumi ette ja kirjutas tahvlile mingi neljakohalise ja palju suurema arvuga matemaatilise tehte ja käskis meil need peas kokku liita. Kuna vastust kohe ei tulnud, vastas ta ise ja ütles, et vastusest tuleb Einstein’i perekonnanimi.
Ülemus pahandas edasi, mina läksin korra tualetti. Tagasi tulles avastasin, et kõik teevad võimlemisharjutusi. Ma polnud veel ümber nurga keeranud ja ülemused ei näinud mind. Nurga juures oli üks paks poiss, kes oli ainuke, kes mind nägi. Mõtlesin, et tema saab aru, kui ma võimlema ei tule. Pöörasin ringi, et ära minna, kuid olles paar sammu teinud, vaatasin uuesti tagasi. Paksu poisi asemel oli üks teine poiss, kelle ees ma kartsin põgeneda. Niisiis hakkasin ka võimlema. Ümbritsev toimus nüüd juba välitingimustes, küngaste peal. Minu poole hakkab tulema üks veoauto, mille juhid on purjus. Lähen sinna tualetti peitu, mis on suur ladu. Auto sõidab sinna majja sisse ja keerab vasakule. Mina aga olen paremal ja seega viga ei saa. Ma tulen välja ja väljas toimub moešõu.
Saturday 14 June 2008
Vigade parandus
Ostsin Ines plaadi „Parandatud vead”. Enne kuulamist ütlen, et see on tubli, et enamike lugude sõnade autor on Ines. Aga isegi kui Inese plaadi kujundajad kasutasid õigekirja kontrollimisel mingit spellerit, ei saa ju näiteks Word’i spelleriga teada, kas õige on „elektrikitarr” või „elektri [tühik] kitarr”. Vähemalt pole lugude nimed läbiva suurtähega, nagu Birgit Õigemeelel. Ahjaa, viga, mida ma just märkasin, hõlmab pigem klaviatuuri- ja trükikunsti tundmist, kui grammatikat – kolm muusikut on kirjas kõige all selle järgi, mida nad mängisid, kuid nad on kirjas kui Johannes Kiik-tromboon jne. Kui sidekriipsu ees ja järel pole tühikut, on tegu ühendsõnaga, nagu näiteks Lääne-Eesti. Liitperekonnanime saab teatavasti vaid abielludes – küll on pühendunud muusikud! Kusjuures ometi on kaks lõiku ülevalpool kirjas „Eda-Ines Etti – vokaal…”, seega, mitte oskamatus, vaid mõtlematus, mis muidugi ei välista oskamatust.
Üks asi, mis ei ole küll viga, aga ma leian, et saaks ka teisiti – plaadil on ka lugu „Iseendale”, mis on ka tema eelmise plaadi, „Uus päev”, peal. Ainus, millest ümbrist vaadates järeldada, et tegu on teise versiooniga, on, et loo pikkus pole 4:18, vaid 3:04. Õige, enamusel on sügavalt pohui, aga mis saab neist, kes eelistavad teha plaadist arvutisse mp3ed? Ja ärge kurat hakake vinguma, et faile saab panna erinevatesse kataloogidesse või viia kujule Artist – Plaadinimi – Loo number – Kinganumber – isikukood. Siiski, milleks jätta eristamata loo erinevad versioonid? On siis nii raske kirjutada loo järele „(Unplugged Versioon)”? Kui artistid ei kirjuta, kirjutavad tarbijad, aga sel puhul ei tea keegi, mis on see kõige õigem.
Muide, miks on iga loo lõpus viis sekundit vaikust? Mina võin plaate arvutisse võttes olla julm ja oma tegevusega eirata "artisti soovitusi", aga ma lõigun julmalt heli nii, et lõpus on maksimaalselt 2 ja alguses 0,113 sekundit vaikust.
Plaadi esimene lugu oli hea, aga kolmanda loo ajal tuli meelde põhjus, miks seda plaati väljatuleku ajal ei ostnud – Inesele sobibki lihtne popp. Mõistan, et „pärispillidega” taustaks olev bänd liigitab Inese kohe „tõeliseks” artistiks, aga milleks? Mina olin harjunud sellise lihtpopi-Inesega ning see tänapäeva popi hädavajalik komponent ehk plärisev kitarr kõlab võõrastavalt.
Üks asi veel, mis, lööge või maha, mulle ei meeldi. Saan aru, et pappkarpide tootmine on loodusesõbralikum ja nii, aga esiteks on nad juveelikarpidest õrnemad, teiseks, kui need karbid katki lähevad, on neid loomulikult võimalik asendada, aga mitte nii hõlpsalt ja odavalt, kui juveelikarpe. Arvuteid pidavat olema ka keskkonnakahjulik toota, ehitame neid ka papist, mullast ja leivapurust?
Viimaseks, kuid mitte lõpetuseks – viimasest loost 28 minutit edasi on hidden track. Üheks põhjuseks, miks mulle hidden track’id ei meeldi, on see, et kuigi alkoholiuimas kuulajatel on hea plaati mitte vahetama läinuna kuulda ootamatult veel mingit helivoolu, siis tegelikult ei ole plaadiümbrisel kuskil kirjas loo nime, samuti pole Eesti ka Ameerika, kus suures hädas tormab appi hiddensongs.com. Okei, arvutisse võtmine on meeletult illegaalne, kuigi tegelikult ei ole, kui sa teed selle vaid enda tarbeks ja sul on originaal ette näidata, aga ka need, kes tahaksid oma makis selle plaadi ripiidi peale panna, ei saa seda teha ilma valimata, kas kuulata vahepeal pool tundi vaikust või siis programmeerida mängija kümnele loole, mis lisaks programmeerimisvaevale kaotab ühe loo.
Üks asi, mis ei ole küll viga, aga ma leian, et saaks ka teisiti – plaadil on ka lugu „Iseendale”, mis on ka tema eelmise plaadi, „Uus päev”, peal. Ainus, millest ümbrist vaadates järeldada, et tegu on teise versiooniga, on, et loo pikkus pole 4:18, vaid 3:04. Õige, enamusel on sügavalt pohui, aga mis saab neist, kes eelistavad teha plaadist arvutisse mp3ed? Ja ärge kurat hakake vinguma, et faile saab panna erinevatesse kataloogidesse või viia kujule Artist – Plaadinimi – Loo number – Kinganumber – isikukood. Siiski, milleks jätta eristamata loo erinevad versioonid? On siis nii raske kirjutada loo järele „(Unplugged Versioon)”? Kui artistid ei kirjuta, kirjutavad tarbijad, aga sel puhul ei tea keegi, mis on see kõige õigem.
Muide, miks on iga loo lõpus viis sekundit vaikust? Mina võin plaate arvutisse võttes olla julm ja oma tegevusega eirata "artisti soovitusi", aga ma lõigun julmalt heli nii, et lõpus on maksimaalselt 2 ja alguses 0,113 sekundit vaikust.
Plaadi esimene lugu oli hea, aga kolmanda loo ajal tuli meelde põhjus, miks seda plaati väljatuleku ajal ei ostnud – Inesele sobibki lihtne popp. Mõistan, et „pärispillidega” taustaks olev bänd liigitab Inese kohe „tõeliseks” artistiks, aga milleks? Mina olin harjunud sellise lihtpopi-Inesega ning see tänapäeva popi hädavajalik komponent ehk plärisev kitarr kõlab võõrastavalt.
Üks asi veel, mis, lööge või maha, mulle ei meeldi. Saan aru, et pappkarpide tootmine on loodusesõbralikum ja nii, aga esiteks on nad juveelikarpidest õrnemad, teiseks, kui need karbid katki lähevad, on neid loomulikult võimalik asendada, aga mitte nii hõlpsalt ja odavalt, kui juveelikarpe. Arvuteid pidavat olema ka keskkonnakahjulik toota, ehitame neid ka papist, mullast ja leivapurust?
Viimaseks, kuid mitte lõpetuseks – viimasest loost 28 minutit edasi on hidden track. Üheks põhjuseks, miks mulle hidden track’id ei meeldi, on see, et kuigi alkoholiuimas kuulajatel on hea plaati mitte vahetama läinuna kuulda ootamatult veel mingit helivoolu, siis tegelikult ei ole plaadiümbrisel kuskil kirjas loo nime, samuti pole Eesti ka Ameerika, kus suures hädas tormab appi hiddensongs.com. Okei, arvutisse võtmine on meeletult illegaalne, kuigi tegelikult ei ole, kui sa teed selle vaid enda tarbeks ja sul on originaal ette näidata, aga ka need, kes tahaksid oma makis selle plaadi ripiidi peale panna, ei saa seda teha ilma valimata, kas kuulata vahepeal pool tundi vaikust või siis programmeerida mängija kümnele loole, mis lisaks programmeerimisvaevale kaotab ühe loo.
Tuesday 10 June 2008
Rate.ee forever
autor: online laavja [vasta kirjale] - [teie kirjavahetus]
kellele: online dandee
saadetud: 10.06.2008 - 15:27anna spämmist teada
loetud: -
vastatud: -
Tsau kenadus,Kas sa kokku ei taha saada ? Siis äkki saadaksid mulle 100 solli et saaksin sinu juurde sõita,mul hetkel vanemad Rootsis ja ei saa neilt kuidagi raha kätte
Ilus pilt tal küll, aga miks albumis? Ja üldse, kui raha ära saadan, kas ikka tuleb? Või on nii, et nooremaid lubatakse SOLide eest moderaatoriks, vanematele meestele pakutakse nooremaid neide?
Saturday 7 June 2008
Ratsaõppused
Reidis on üks pilt, millele tuli mul tuju kirjutada pikk kommentaar. Toon selle ka siin ära, ehk tuleb kellelgi pilti vaadates äratundmine ja tahtes paremaid pilte reidis või mujal portaalides näha, on kolmandast lõigust ehk abi:
Ma ei tea... Kui aus olla, kirjutatakse "megailus" ja "ülekobe" kokku, aga ega vist koolis just neid konkreetseid sõnu ei õpetata ja loomulik intelligents ka selles eas tihti ei aita. Muideks, ka vanematel ei aita...
Pildist ka. Sa pidid kena olema, aga su nägu pole eriti näha. Kusjuures, pilt on krobeline, mille põhjuseks on tõenäoliselt reidi pisut äpulik resize'imine. Kristiina, ma saan aru, et sa nagunii kardad arvuteid ja leiad, et sul pole seda "arvutijama" vaja, aga ma tõsiselt soovitan -
Sul pole tõenäoliselt mingit vajadust jätta pildid digikast tulnud suurusele, mis on, ma oletan, umbes 2500 x 2000. Vähenda oma pilte ning tee reidi jaoks eraldi versioon. Enda jaoks, ma arvan, täitsa piisaks sulle suurusest 1024 x 768, ja kui sa ei tea, siis reit ei võimalda suuremaid pilte, kui 640 x 480, pikkupidi piltidel siis vastupidi. Ja kuna *.jpg puhul on vaikimisi kompressimine 15%, mis tähendab iga seiviga 15%-list kvaliteedikadu, siis ma soovitan pildi kvaliteedi huvides lisaks pildi sobivasse suurusesse panemisele panna compress factor 1% peale.
Thursday 5 June 2008
Käinu
Vaatasin teist/kolmandat korda filmi The Hills Have Eyes II (2007) - aastanumber sulgudes, kuna on olemas ka The Hills Have Eyes Part II (1985) - ja läksin muidugi kohe ka IMDb-sse nuhkima. Tavaliselt ma sealses foorumis kaasa ei löö, aga üks teema lausa kutsus vastama, nimelt vingus üks jobu käpslokiga, et film oli liiga pime. Keegi juba soovitas tal oma teleka heledust kruttida, ma muidugi juhtisin tähelepanu, et kinosaalid on põhjusega pimedad ja soovitasin tal filmi mitte vaadata päevavalguses, samuti vaatamise ajal tuled kustutada. Selle pärast mulle vahel suvi ei meeldigi, et ei saa enam öösiti täpse ajastuseta filme vaadata.
Teine asi, mis mul on meeles... Nägin filmi esmakordselt Joonase juures, meiega vaatas ka Merike. Merike käitus minu jaoks kummaliselt - õudsate stseenide puhul kiljus, et tema ei julge vaadata, ja pärast ütles, et hea film oli. Noh, ma mõtlen, et ise ei vaatagi pooli kohti, kuidas ta saab öelda, et hea film? Kusjuures ärge hakake nüüd kommentaaridega ülbama; esiteks, ma tean küll, et filmi saab nautida ka rõvedaid kohti mittevaadates, teiseks, teie vastuargumendid ei pane mind teisiti tundma, eriti veel mineviku tundeid.
Aa, veel filmist. Me vaatasime filmi Joonasega vist 2 x järjest, esimene kord kahekesi, sest suurema seltskonnaga ei oleks saanud nii palju kommenteerida. Igatahes asi, mida me mõlemad idiootlikuks pidasime, oli see, et sõdurid jätavad missioonil olles muidugi alati oma relvad ja muu varustuse - filmis köied - kuhugi oma silma alt välja, kus igaüks võib nad märkamatult pihta panna. Lisaks tuleb pissile minna kuhugi nurga taha, kus sind ilusti nottida saab. Privaatsus enne elu! Ja muidugi ei saa ju mäest alla minna sama teed, kust üles tuldi. Muide, IMDb-s loetleb üks sõjaväes käinu üles filmis oleva üksuse vigu.
Üks mõttetera ka: filmitegelased tehakse sellepärast nii lollid, et filmivaataja saaks olla endast heal arvamusel, teades, et ta oleks antud situatsioonides targem.
Teine asi, mis mul on meeles... Nägin filmi esmakordselt Joonase juures, meiega vaatas ka Merike. Merike käitus minu jaoks kummaliselt - õudsate stseenide puhul kiljus, et tema ei julge vaadata, ja pärast ütles, et hea film oli. Noh, ma mõtlen, et ise ei vaatagi pooli kohti, kuidas ta saab öelda, et hea film? Kusjuures ärge hakake nüüd kommentaaridega ülbama; esiteks, ma tean küll, et filmi saab nautida ka rõvedaid kohti mittevaadates, teiseks, teie vastuargumendid ei pane mind teisiti tundma, eriti veel mineviku tundeid.
Aa, veel filmist. Me vaatasime filmi Joonasega vist 2 x järjest, esimene kord kahekesi, sest suurema seltskonnaga ei oleks saanud nii palju kommenteerida. Igatahes asi, mida me mõlemad idiootlikuks pidasime, oli see, et sõdurid jätavad missioonil olles muidugi alati oma relvad ja muu varustuse - filmis köied - kuhugi oma silma alt välja, kus igaüks võib nad märkamatult pihta panna. Lisaks tuleb pissile minna kuhugi nurga taha, kus sind ilusti nottida saab. Privaatsus enne elu! Ja muidugi ei saa ju mäest alla minna sama teed, kust üles tuldi. Muide, IMDb-s loetleb üks sõjaväes käinu üles filmis oleva üksuse vigu.
Üks mõttetera ka: filmitegelased tehakse sellepärast nii lollid, et filmivaataja saaks olla endast heal arvamusel, teades, et ta oleks antud situatsioonides targem.
Monday 2 June 2008
Tröösti hulk
Kes tabas pealkirja lugedes ära, et juttu tuleb uuest Bondi filmist? Just nii! Inglise keeles võib "Quantum of Solace" ju elulahedalt kõlada, aga "Tröösti hulk" on pisut imelik. Loomulikult on tegu vaid minu oletusega, kuidas pealkirja tõlkida. Superkinodest selgub, et tõlgitud on "Veidi lohutust". Hmm, pisut parem tõesti, aga ikkagi veider. "James Bond ja veidi lohutust" - kõlab nagu romantiline seiklusdraama.
Subscribe to:
Posts (Atom)