Küsimus: kuidas hääldate EMT näiteks sisseütlevas käändes? Näiteks vahetad mobiilivõrku ja lähed üle EMT võrku. Kas lähed siis EMT-i või EMT-sse?
Asjaolu, mis mind kirjutama sunnib, on see, et EMT-i hääldus on ju emti ehk peaaegu empty. Minumeelest pisut tühine? Mina näiteks küll ei ütleks EM(p)TY, eriti, kui ma oleks EMT pressiesindaja; nimelt ajaleheartiklites EMT kohta on tihti lugeda, et EMT-i ja EMT-i. Ja et te ei arvaks, et ma äsja selle avastasin... Kunagi oli TV3-es noortesaade Filter, kus Heidy Purga ütles muudkui, et Tulemas on emti mäng ja et Emti mängu auhinnad on need ja need. Ma mõtlesin juba siis, et omg.
Muide, on selline automark (ja mudel) nagu Acura NSX. Eks need, kes eelistavad ee-em-tee'le Emt öelgu siis mitte enn-ess-iks vaid Nsx.
Thursday 27 November 2008
Friday 21 November 2008
Persse see raha!
Ameerika lauljatari ja Briti filmilavastaja lahutus on väidetavalt leidnud lahenduse kokkuleppe näol, kus meesosapool loobus igasugusest rahalisest hüvitisest, vahendab Telegraph, vahendab publik.delfi.ee.
Tubli, Guy Ritchie! Arvatavasti on sul raha piisavalt, et mitte nälga jääda. Ja veidi rohkemgi.
Friday 14 November 2008
Identiteedita lendavad objektid
Väljas oli kohev lumekate. Kas tõesti juba neljateistkümnendal oktoobril? Igaüks tegeles oma päevatoimetustega, mina olin hetkel kesklinnas. Linna südames oli suur ringikujuline paetellistest purskkaev, mille ümber sõitis ringtee.
Järsku hakkas taevas laiutav hallikas pilvkate kiht kihi järel ühest punktist eemale nihkuma; kostis hüüdeid teemal „mis toimub”. Väheste, kuid loendamatute kihtide alt hakkas paistma kolmnurkne tükk sinist taevast. Äkitselt läks see aga mustaks ning selle musta sees hakkasid paistma eredavärvilised tuled. Taeva allapoole laskudes said kõik selgeks, et see taevas on tegelikult suur lennuk, mis kusjuures meenutas pigem trapetsit, kui ringi. Maandus ta purskkaevu peale, mis ehk isegi katki ei läinud, kuna enne polnud seal peal kaunistusi näha. Lennuk oli segu sinisest ja mustast värvist ning tal olid ümarad ääred, ta oli üleni voolujooneline. Üleminekud olid kaarjad ning seda olid ka vertikaalsed küljed. Kogunenud rahva seast tegid osad samme ettepoole, sest oli selge, et midagi suurt on toimumas.
Uks avanes ja sellest tuli välja neljaliikmeline perekond: karmi ja distsiplineeritud olekuga kaitsevärvi riietuses sõjaväekindral, tema veidi matsakas naine ning varastes kahekümnendates noormees ja neiu. Kindral palus vastuvõttu vastavaks otstarbeks mõeldud saalis, kuhu vist läks ka tema naine. Noormees ja neiu otsustasid aga natuke linnapeal Maaeluga tutvuda.
Saalis arutati poliitilistel teemadel, kõlasid ka üpris sõjakad variandid. Algust ma ei kuulnud, kuna kui oli näha, et tuleb ametlik vastuvõtt ja samas oli võimalus võõraplaneedilisi uudistada ka mitteametlikult, langes otsus muidugi viimase kasuks. Mingil hetkel otsustasin aga saali minna ning siis kuulsingi võimalikest vaenulikest plaanidest. Muutusin väga ülbeks ning segasin julmalt vahele, küsides: „Kas olete näinud filmi Terminaator Kaks? Seal öeldakse, et inimese loomuses on ennast hävitada. Meie kolm aastat võrdub ju teie ühe aastaga. Oodake veidi oma hävitusplaanidega ja me teeme selle töö teie eest ära.”. Kindral vastas seepeale: „Okei, ma tulen järgmine nädal tagasi...”. „Ei-ei,”, segasin mina vahele, „ Sellest on vähe, tulge tagasi näiteks saja aasta pärast. Ai, kurat, te olete siis elanud 33 aastat. Aga noh, te ju väärtustate kollektiivseid saavutusi rohkem kui individuaalseid?”. „Mhmh.”. „No vot. Kui võitu ei näe teie, siis ehk teie poeg, pojapoeg...”.
Selle aja peale mõtlesid kindlasti paljud kohalviibijad, et kas tulnukad ongi nii sõjakad? Siis aga tulid sisse kindrali lapsed, kõigepealt noor neiu, kes puudutas hellalt mu kätt ja vaatas sõbralikult silma, siis noormees, kes tuli ja kallistas mind kui vana sõpra. Ei julge loota, et minu lahend kindrali vaenulikest plaanidest loobuma pani, kuid igatahes hakkas ta oma järeltulijatega vestlema. Saal, kus me olime, asus vist allpool maapinda, igal juhul oli välja minekuks vaja trepist üles minna. Kindrali naine käis vist vahepeal kuskil kõrgel, sest väljumiseks trepist üles minnes tuli ta kuskilt ülakorruselt alla. Ta hõõgus kergelt, nii et pidin ütlema: „Jahtu maha, ära unusta, kus planeedil sa oled.”.
Kätte oli jõudnud õhtu ja võõraplaneedilised otsustasid öö meie planeedil veeta. Võsukesed tahtsid, nagu ikka, kauem väljas olla, kuid mees ja naine ei olnud sellest huvitatud. Millegipärast elasin mingis hotellilaadses elamus ja veelgi huvitavamal põhjusel küsis kindrali naine just minult, kus ta võib magada. Ütlesin, et magagu minu voodis, kui ärgu ennast ära unustagu ja öösel mu voodit maha põletagu. Selle peale embasime me jälle pikalt – ei tea mina, mis nende võõraplaneediliste ja kallistamisega on. Sõbralikud on vist.
Läksime võsukestega randa, kus oli soe ja lumest polnud jälgegi. Ei tea, kas seda tegid nemad, nii kuumad nad ikka olla ei saa? Igatahes tahtsid nad Maakate kombel lõbutseda, kuhu kuulus ka alkohol. Võõraplaneedilised polnud varem alkoholi joonud ja seda oli ka näha. Üsna vähese koguse peale unustasid nad end ja hakkasid kummaliselt käituma. Noormees näiteks ei arvestanud, et meie planeedil on suhteliselt ebatavaline sõita rulaga, mis on mõttejõul endale mootori taha saanud. Neiu aga käitus juba harjumuspärasemalt, ehk jooksis mööda randa ringi ja karjus: „Seksime!”. Keegi õnneks ei hakanud väikest võõraplaneedilisekest ära kasutama ning keegi ütles miskipärast isegi: „Seksi parem Peetri, kui mingi tundmatuga.”.
Järsku hakkas taevas laiutav hallikas pilvkate kiht kihi järel ühest punktist eemale nihkuma; kostis hüüdeid teemal „mis toimub”. Väheste, kuid loendamatute kihtide alt hakkas paistma kolmnurkne tükk sinist taevast. Äkitselt läks see aga mustaks ning selle musta sees hakkasid paistma eredavärvilised tuled. Taeva allapoole laskudes said kõik selgeks, et see taevas on tegelikult suur lennuk, mis kusjuures meenutas pigem trapetsit, kui ringi. Maandus ta purskkaevu peale, mis ehk isegi katki ei läinud, kuna enne polnud seal peal kaunistusi näha. Lennuk oli segu sinisest ja mustast värvist ning tal olid ümarad ääred, ta oli üleni voolujooneline. Üleminekud olid kaarjad ning seda olid ka vertikaalsed küljed. Kogunenud rahva seast tegid osad samme ettepoole, sest oli selge, et midagi suurt on toimumas.
Uks avanes ja sellest tuli välja neljaliikmeline perekond: karmi ja distsiplineeritud olekuga kaitsevärvi riietuses sõjaväekindral, tema veidi matsakas naine ning varastes kahekümnendates noormees ja neiu. Kindral palus vastuvõttu vastavaks otstarbeks mõeldud saalis, kuhu vist läks ka tema naine. Noormees ja neiu otsustasid aga natuke linnapeal Maaeluga tutvuda.
Saalis arutati poliitilistel teemadel, kõlasid ka üpris sõjakad variandid. Algust ma ei kuulnud, kuna kui oli näha, et tuleb ametlik vastuvõtt ja samas oli võimalus võõraplaneedilisi uudistada ka mitteametlikult, langes otsus muidugi viimase kasuks. Mingil hetkel otsustasin aga saali minna ning siis kuulsingi võimalikest vaenulikest plaanidest. Muutusin väga ülbeks ning segasin julmalt vahele, küsides: „Kas olete näinud filmi Terminaator Kaks? Seal öeldakse, et inimese loomuses on ennast hävitada. Meie kolm aastat võrdub ju teie ühe aastaga. Oodake veidi oma hävitusplaanidega ja me teeme selle töö teie eest ära.”. Kindral vastas seepeale: „Okei, ma tulen järgmine nädal tagasi...”. „Ei-ei,”, segasin mina vahele, „ Sellest on vähe, tulge tagasi näiteks saja aasta pärast. Ai, kurat, te olete siis elanud 33 aastat. Aga noh, te ju väärtustate kollektiivseid saavutusi rohkem kui individuaalseid?”. „Mhmh.”. „No vot. Kui võitu ei näe teie, siis ehk teie poeg, pojapoeg...”.
Selle aja peale mõtlesid kindlasti paljud kohalviibijad, et kas tulnukad ongi nii sõjakad? Siis aga tulid sisse kindrali lapsed, kõigepealt noor neiu, kes puudutas hellalt mu kätt ja vaatas sõbralikult silma, siis noormees, kes tuli ja kallistas mind kui vana sõpra. Ei julge loota, et minu lahend kindrali vaenulikest plaanidest loobuma pani, kuid igatahes hakkas ta oma järeltulijatega vestlema. Saal, kus me olime, asus vist allpool maapinda, igal juhul oli välja minekuks vaja trepist üles minna. Kindrali naine käis vist vahepeal kuskil kõrgel, sest väljumiseks trepist üles minnes tuli ta kuskilt ülakorruselt alla. Ta hõõgus kergelt, nii et pidin ütlema: „Jahtu maha, ära unusta, kus planeedil sa oled.”.
Kätte oli jõudnud õhtu ja võõraplaneedilised otsustasid öö meie planeedil veeta. Võsukesed tahtsid, nagu ikka, kauem väljas olla, kuid mees ja naine ei olnud sellest huvitatud. Millegipärast elasin mingis hotellilaadses elamus ja veelgi huvitavamal põhjusel küsis kindrali naine just minult, kus ta võib magada. Ütlesin, et magagu minu voodis, kui ärgu ennast ära unustagu ja öösel mu voodit maha põletagu. Selle peale embasime me jälle pikalt – ei tea mina, mis nende võõraplaneediliste ja kallistamisega on. Sõbralikud on vist.
Läksime võsukestega randa, kus oli soe ja lumest polnud jälgegi. Ei tea, kas seda tegid nemad, nii kuumad nad ikka olla ei saa? Igatahes tahtsid nad Maakate kombel lõbutseda, kuhu kuulus ka alkohol. Võõraplaneedilised polnud varem alkoholi joonud ja seda oli ka näha. Üsna vähese koguse peale unustasid nad end ja hakkasid kummaliselt käituma. Noormees näiteks ei arvestanud, et meie planeedil on suhteliselt ebatavaline sõita rulaga, mis on mõttejõul endale mootori taha saanud. Neiu aga käitus juba harjumuspärasemalt, ehk jooksis mööda randa ringi ja karjus: „Seksime!”. Keegi õnneks ei hakanud väikest võõraplaneedilisekest ära kasutama ning keegi ütles miskipärast isegi: „Seksi parem Peetri, kui mingi tundmatuga.”.
- Nähtud 15. oktoobril 2008, üleskirjutatud 15. ja 27. oktoobril 2008
Wednesday 12 November 2008
Liiklusõnnetus
Kui vahvad on installikad! Millalgi 2005. aastal ostsin ühe LG DVD-kirjutaja. Oi kui tore, plaadilt loen, et on mingi Nero ja alt veel loen, et copyright (c) 2005 by Nero AG. Sealt saingi teada, et ostsin arvatavasti 2005. Nero jah, aga mis versioon? Arvestades aastaarvu mitte eriti uus. Panen CD lugejasse ja ette tuleb uhkelt:
Aga milline on neist Nero? Vähem arvutiga kursis olijale on selline menüü vist küll taeva kingitus. Olgu, õnneks kuvatakse hiirega valikute peale minnes programmi nimi, aga versioonist ei sümbolitki. Muidugi võib-olla on selle taga uskumine, et just see on Nero kõige ülim ja täiuslikum versioon, mida enam kunagi ei täiendata.
Ja muidugi. "Nero"-valikule vajutades tuleb progammi kirjeldus ja ainus nupp on back. Ainus võimalus midagi menüüst installida on niisiis install all, ainus teine valik on exit. Ega's midagi, tahaks ikka teada saada, mis versiooniga tegu, ja seega vajutan exit ning asun käsitsi CD kallale. Ka litsentsitingimustes on kõike muud peale versiooninumbri. Ega ma muidugi läbi ei loe, aga kohe alguses võiks see ju kirjas olla. Ahjaa, vahepeal mainin, et vanad Nero'd ei lähe Vista peal töölegi, hea, et mul ka XPga arvuti kodus.
Kui kõik ärainstallitud, saan teada, et see on 6.3.1.26. Aga kas poleks lihtsam olnud seda kuhugi kirjutada? Lisaks oli tegu 2004. aasta tootega, sama aastaarv oli mälu järgi ka tšekil, mille hiljuti ära viskasin.
LG DVD Writer Solution
Your complete digital media enterteinment suite
- Play DVDs and MP3s
- Make DVDs
- Burn data/music
- Directly Burn data
- Drive manual
Aga milline on neist Nero? Vähem arvutiga kursis olijale on selline menüü vist küll taeva kingitus. Olgu, õnneks kuvatakse hiirega valikute peale minnes programmi nimi, aga versioonist ei sümbolitki. Muidugi võib-olla on selle taga uskumine, et just see on Nero kõige ülim ja täiuslikum versioon, mida enam kunagi ei täiendata.
Ja muidugi. "Nero"-valikule vajutades tuleb progammi kirjeldus ja ainus nupp on back. Ainus võimalus midagi menüüst installida on niisiis install all, ainus teine valik on exit. Ega's midagi, tahaks ikka teada saada, mis versiooniga tegu, ja seega vajutan exit ning asun käsitsi CD kallale. Ka litsentsitingimustes on kõike muud peale versiooninumbri. Ega ma muidugi läbi ei loe, aga kohe alguses võiks see ju kirjas olla. Ahjaa, vahepeal mainin, et vanad Nero'd ei lähe Vista peal töölegi, hea, et mul ka XPga arvuti kodus.
Kui kõik ärainstallitud, saan teada, et see on 6.3.1.26. Aga kas poleks lihtsam olnud seda kuhugi kirjutada? Lisaks oli tegu 2004. aasta tootega, sama aastaarv oli mälu järgi ka tšekil, mille hiljuti ära viskasin.
Wednesday 5 November 2008
Must president, lõpuks ometi!
Pealkirjaga on kõik öeldud. Rassism ei ole USAst kuhugi kadunud. Barack Obama on president ja kõik. Kui aga rõhutatakse, et ta on must...
Loomulikult ei usu ma, et ametlikud kanalid ta nahavärvi rõhutaks, aga niikuinii hõiskab keegi kuskil, et Ameerika sai endale musta presidendi. Olgu see või rasside võrdsuse tähe all, neegrite mustaks nimetamine on rassikuuluvuse rõhutamine, seega vist rassism.
Tuesday 4 November 2008
Kui sa pole Internetis...
Selline näeb siis Tasku välja satelliidilennult. Huvitav, kui vana see pilt on?
Eesti on majanduskriisis ja raha on kadunud ning bordelle ei külastata, aga olen kindel, et kui õigetele inimestele õige summa maksta, saaks ka Tartust detailseid pilte:
Ma ei käi nüüd välja just uut ideed, kuid kui klikkasite lingil, siis teate, mida ma mõtlen. Ja miks ainult äriettevõtted? Kui on piisavalt suur maja ja korteriühistu luba, saaks ju igaüks maalida katusele Tere, maailm!
Kaks näitepilti ka; esimene neist teeb muidu igavate katuste vaatamise ehk huvitavaks, kuid teine on ehk juba liiast - tegu pole ka katusega:
Subscribe to:
Posts (Atom)