Järsku hakkas taevas laiutav hallikas pilvkate kiht kihi järel ühest punktist eemale nihkuma; kostis hüüdeid teemal „mis toimub”. Väheste, kuid loendamatute kihtide alt hakkas paistma kolmnurkne tükk sinist taevast. Äkitselt läks see aga mustaks ning selle musta sees hakkasid paistma eredavärvilised tuled. Taeva allapoole laskudes said kõik selgeks, et see taevas on tegelikult suur lennuk, mis kusjuures meenutas pigem trapetsit, kui ringi. Maandus ta purskkaevu peale, mis ehk isegi katki ei läinud, kuna enne polnud seal peal kaunistusi näha. Lennuk oli segu sinisest ja mustast värvist ning tal olid ümarad ääred, ta oli üleni voolujooneline. Üleminekud olid kaarjad ning seda olid ka vertikaalsed küljed. Kogunenud rahva seast tegid osad samme ettepoole, sest oli selge, et midagi suurt on toimumas.
Uks avanes ja sellest tuli välja neljaliikmeline perekond: karmi ja distsiplineeritud olekuga kaitsevärvi riietuses sõjaväekindral, tema veidi matsakas naine ning varastes kahekümnendates noormees ja neiu. Kindral palus vastuvõttu vastavaks otstarbeks mõeldud saalis, kuhu vist läks ka tema naine. Noormees ja neiu otsustasid aga natuke linnapeal Maaeluga tutvuda.
Saalis arutati poliitilistel teemadel, kõlasid ka üpris sõjakad variandid. Algust ma ei kuulnud, kuna kui oli näha, et tuleb ametlik vastuvõtt ja samas oli võimalus võõraplaneedilisi uudistada ka mitteametlikult, langes otsus muidugi viimase kasuks. Mingil hetkel otsustasin aga saali minna ning siis kuulsingi võimalikest vaenulikest plaanidest. Muutusin väga ülbeks ning segasin julmalt vahele, küsides: „Kas olete näinud filmi Terminaator Kaks? Seal öeldakse, et inimese loomuses on ennast hävitada. Meie kolm aastat võrdub ju teie ühe aastaga. Oodake veidi oma hävitusplaanidega ja me teeme selle töö teie eest ära.”. Kindral vastas seepeale: „Okei, ma tulen järgmine nädal tagasi...”. „Ei-ei,”, segasin mina vahele, „ Sellest on vähe, tulge tagasi näiteks saja aasta pärast. Ai, kurat, te olete siis elanud 33 aastat. Aga noh, te ju väärtustate kollektiivseid saavutusi rohkem kui individuaalseid?”. „Mhmh.”. „No vot. Kui võitu ei näe teie, siis ehk teie poeg, pojapoeg...”.
Selle aja peale mõtlesid kindlasti paljud kohalviibijad, et kas tulnukad ongi nii sõjakad? Siis aga tulid sisse kindrali lapsed, kõigepealt noor neiu, kes puudutas hellalt mu kätt ja vaatas sõbralikult silma, siis noormees, kes tuli ja kallistas mind kui vana sõpra. Ei julge loota, et minu lahend kindrali vaenulikest plaanidest loobuma pani, kuid igatahes hakkas ta oma järeltulijatega vestlema. Saal, kus me olime, asus vist allpool maapinda, igal juhul oli välja minekuks vaja trepist üles minna. Kindrali naine käis vist vahepeal kuskil kõrgel, sest väljumiseks trepist üles minnes tuli ta kuskilt ülakorruselt alla. Ta hõõgus kergelt, nii et pidin ütlema: „Jahtu maha, ära unusta, kus planeedil sa oled.”.
Kätte oli jõudnud õhtu ja võõraplaneedilised otsustasid öö meie planeedil veeta. Võsukesed tahtsid, nagu ikka, kauem väljas olla, kuid mees ja naine ei olnud sellest huvitatud. Millegipärast elasin mingis hotellilaadses elamus ja veelgi huvitavamal põhjusel küsis kindrali naine just minult, kus ta võib magada. Ütlesin, et magagu minu voodis, kui ärgu ennast ära unustagu ja öösel mu voodit maha põletagu. Selle peale embasime me jälle pikalt – ei tea mina, mis nende võõraplaneediliste ja kallistamisega on. Sõbralikud on vist.
Läksime võsukestega randa, kus oli soe ja lumest polnud jälgegi. Ei tea, kas seda tegid nemad, nii kuumad nad ikka olla ei saa? Igatahes tahtsid nad Maakate kombel lõbutseda, kuhu kuulus ka alkohol. Võõraplaneedilised polnud varem alkoholi joonud ja seda oli ka näha. Üsna vähese koguse peale unustasid nad end ja hakkasid kummaliselt käituma. Noormees näiteks ei arvestanud, et meie planeedil on suhteliselt ebatavaline sõita rulaga, mis on mõttejõul endale mootori taha saanud. Neiu aga käitus juba harjumuspärasemalt, ehk jooksis mööda randa ringi ja karjus: „Seksime!”. Keegi õnneks ei hakanud väikest võõraplaneedilisekest ära kasutama ning keegi ütles miskipärast isegi: „Seksi parem Peetri, kui mingi tundmatuga.”.
- Nähtud 15. oktoobril 2008, üleskirjutatud 15. ja 27. oktoobril 2008
No comments:
Post a Comment