Thursday, 18 September 2008

Esimese kursuse tudengid

Kamp 14-aastaseid teismelisi.

Teismeline #1: «Ma lähen nüüd koju.»
Teismeline #2: «Ma ka siis.»
Teismeline #3: «Noh, ma lähen ka siis koju.»
Teismeline #4: «Ma hakkan liiva sööma.»


See on tsitaat on pärit portaalist otseelust.com, kuhu inimesed panevad kirja naljakaid vestlusekatkeid, mida nad kuulnud on. Enamus neist ajavad naerma, mõne üle tee või püksi, aga eeltoodud näide on minu arvates mage. Mitte selle neljanda teismelise vastuse pärast, vaid just selle pärast, et seda esitletakse naljana. Tegu oli situatsioonikoomikaga (täpsemalt absurdiga), mis edasi andes pole naljakas, vähemalt mitte meeletult ja seega ei vääriks kirjapanemist ning ülenämmutamist.

Kui minu jaoks on see tavaline dialoog, on kaks võimalust. Esimese variandi kohaselt olen ma geniaalse huumorisoonega inimene, mida ma hästi uskuda ei tahaks. Teise variandi kohaselt on inimesed üldiselt madala huumorisoonega, mida ma ka just uskuda ei tahaks. Ahjaa, te kindlasti ütlete nüüd, et on variant, et ma olen lihtsalt mingi haige jobu ja ei saa naljast aru. Naljast saan ma aru küll, aga kui see ei tundu mulle väga naljakas, siis ma ei naera.

Mul on meeles üks situatsioon elust. Mulle räägiti üsna labane anekdoot, teate küll, see, kus karu, jänes ja siil tahavad välismaale minna ja võtavad endale uued nimed. Karu on Kann, jänes Jänn ja mutt ütles, et ta parem ei lähe. Kui ma ei naernud, hakkas rääkija mõnitama, et ma ei saanud naljast aru. Mis mul muud üle jäi, kui küsida: Kas ma pean siis kõva häälega lõugama, mis nime mutt oleks pidanud võtma, et tõestada, et sain naljast aru?

Geniaalse või siis ka mitte nii geniaalse huumorisoonega seoses niipalju, et ma tean konkreetselt kahte noort, kes käivad mööda Värskat ringi, hõisates, et Sky Pluss on ikka tore ja vahva; selliseid noori on ka ehk teisigi. Sky Plussi tõlkelood Scooter'i lugudest on head, aga neid ei tasu geeniusteks pidada. Ka mina oskan Scooter'i lugudele otsetõlget teha ega leia, et ma seepärast geenius oleks. Scooter'i lood on Hans-Peter Baxxter'i hüüatusi mõttega kuulama jäädes enamikus suhteliselt naiivsed või jaburad. Mis puutub laulu Nessaja ja seal esinenud fraasist esimese kursuse tudengid, siis termin freshmen just seda tähendabki. Kuulates Scooter'i lugusid, meeldib mulle ka endale mõttes neid lugusid tõlkida, samas, kirja neid panna või linti laulda oleks pisut lahja. Ja olgem ausad; neil Sky Plussi tõlkelugudelki on vaid üksikud head laused - Scooter'i lood lihtsalt pole väga tekstirikkad, kuigi on ka erandeid.

Kui keegi pole varem ise sõnade tähenduse ja tõlkevariantide peale mõelnud, siis siit lugu I’m Your Pusher:

Scotlandi kamp! Sheffield hakkab teid taas tinistama, see on tõeline kolliviis. Me tuleme nüüd värdjaliku basstrummiga. Las ma kuulan teid. Hei-joo-joo-joo, hei-jee-jee-jee. Öelge Sheffield, Taavi, Sheffield, Taavi. Hei-joo-joo-joo. Heaküll, ma olen su tõukaja. Lähme, jaa, tulge peale, rünnake. Kadunud ja taasleitud portfelli peal, toome me selle alla parteiruumidesse. Mööda moelava alla ukse juurde, me teame, et oled sõltuvuses tõelisest haardkoorist. Oleme häbi tundmata portfelli peal ja toome selle alla parteiruumidesse. Bass - te teate, mida ma mõtlen. Värdjas on värdjas ja lava on lava. Ma olen su tõukaja. Siit me nüüd lähme.


Mis puutub tinistamist, siis, kui mälu ei peta, oli selline lasteraamatu tegelane nimega Viplala, kes asju tinistas ehk kiviks muutis.

No comments: