Madis (surnud)

Tegelikult käisin ma ju kunagi ülikoolis, kus mingis perekonna loengus oli vaja teha kaks perekonna analüüsi, üks enda pere, ja teine kellegi teise pere kohta. Mina aga ei oma ju erilist julgust võtta keegi suvaline, seega mõtlesin perekonna välja. Ma ei tea, kas õppejõud sellest aru sai, aga igatahes sain oma arvestuse kirja. Niisiis - Perekonna analüüs. Subjekt: perekond Kaseke


Lapsed: Kalle (13), Kadri (16) ja Kusta (21)
Vanemad: Emilia (46) ja Elmar (48)
Emapoolsed vanavanemad: Jaak (76) ja Eliise (77)
Isapoolsed vanavanemad: Malle (78) ja Madis (surnud)

Emapoolsetel vanavanematel on ka poeg Marius (44) ja tütar Anna (48), isa oli oma vanemate ainus poeg. Marius on abielus Kristiga (42) ja Annal on Peetriga (53) poeg Rudolf (28). Peetril on isa Toomas (85) ja ema Kadri (87). Rudolfil on suhe Katiga (25), kellega tal on tütar Ragne (4).

Nad elavad viietoalises eramajas linnast kaheksa kilomeetrit. Naabritega nad eriti ei suhtle, kõige tihemini ehk Jüriga, kelle lapsed Priit ja Maret on olnud Kallel ja Kadrile mängukaaslased lapsest peale. Vanemad on mõlemad keskharidusega, ema töötab raamatupidajana ja isa töötab laohoidjana. Vestlesin Kusta ning Kadriga, kes ei tunne ema-isa töölaaslasi, see-eest tunnevad nad hästi aga oma õpingukaaslasi; Kusta õpib ülikoolis informaatika kolmandal kursusel, Kadri aga kümnendas klassis (Kalle õpib seitsmendas). Kusta suhtleb nii poiste kui tüdrukutega, Kadri hoiab rohkem tüdrukute poole – ta suhtleb küll ka Andrega, kuid too on lihtsalt sõber. Mainimist vääriks veel asjaolu, et kui Kusta astus esimesele kursusele, siis Kati lõpetas.

Mina sain Kustaga kokku oktoobri alguses ühe minu kooli- ja endise klassikaaslase juures, ning Kusta tutvustas mind ka Kadriga; teiste pereliikmetega mul kontakte ei ole. Õieti olen ka Kadriga ainult üks kord kohtunud, me oleme aga korduvalt vestelnud interneti jututoas, nii et kokkuvõttes olen ma antud perekonnaga nõrgalt seotud. Mõlema lapse arvates on probleemseks indiviidiks perekonnas Kalle, kes on sidunud ennast mingi bandega, kelle liikmed arvavad, et on väga täiskasvanulikud ja üldse kõvad mehed, kui käivad igasugustel üritustel mõõdutundetult alkohoolseid jooke manustamas, ja omavad vabameelseid seksuaalsuhteid võimalikult paljude neidudega (väitetavalt). Kalle tuleb küll harva koju ebakaines olekus, kuid see-eest ööbib vahel sõprade juures; kõigile on selge, et ta magab ennast välja. Selles suhtes näevad mõlemad intervjueeritavad pesamunaga seotud probleeme sarnaselt, et nad kumbki ei kaldu alkoholi tarvitama, rääkimata liigtarvitamisest. Kuna aga Kadri ja Kalle käivad ühes koolis, siis halvendab nende kahe suhet veel nende kaaslaste konfliktne läbisaamine, eriti kambaliikmete (poiste) ja Kadri naissoost klassikaaslaste läbisaamine, kuna poisid arvavad, et mida vanemate neiudega nad läbi käivad, seda kõvemad mehed nad on. Kui aga Kusta, kes läks (sama kooli) keskkoolist kohe ülikooli, käis veel lõpuklassis, oli Kalle veel algkoolis ning veel puhas poiss. Nüüdseks saab ta suhteliselt konfliktivabalt läbi vaid isaga, kes on rohkem boheemlase tüüpi, kuid ei kipu ka alkoholi tarvitama; ema ja vennaga on tal pigem vastastikune vältiv suhe ning Kadriga, nagu öeldud, on ta lausa konfliktis, mida ta on ka väljaspool otsest perekonda (leibkonda) emapoolsete sugulastega.

Duvalli & Milleri 1985. a. käitluse kohaselt on see perekond viiendas faasis, milleks on teismeliste lastega perekond, mille vanim laps on 13 kuni 20 aasta vanune. Vanim on küll 21, kuid antud käsitluse kohasel on järgmine faas juba lahkuvate lastega pere. Ka McGoldricu & Carteri järgi on tegemist teismelistega perekonnaga, nii et selle terminiga tuleb anud juhul leppida. Kõik vanemate- ja abikaasade allsüsteemid on toodud ülal, kirjelduses, ning kõik abielud, välja arvatud Rudolfi ja Kati oma, on registreeritud. Kui rääkida lähedusest, siis lähisugulastest on Kusta lähedamalt seotud oma õe ja äsja mainitud Rudolfi ja Katiga, keda ta ise Rudolfile tutvustas – need kolm on Kustale isegi lähedasemad, kui ema-isa. Kadri on lähedane lisaks Kustale veel ema ja kahe klassikaaslasega. Hierarhilisest poolest on perekonnapea ikkagi ema, kelle sugulastega ka rohkem suheldakse – isa sugulasi peaaegu ei tuntagi, vast ehk ainult isapoolset vanaema. Kõige vähem sõnaõigust omab siiski Kalle, kellele langeb tihti osaks ka patuoina roll, kusjuures vahendajana teda ei kasutata, kuna antud perekond on väga impulsiivne ning elab oma negatiivsed tunded teineteise peale karjudes välja (pärast on neil kohe parem olla). Kusjuures see karjumine ei sega absoluutselt nende emotsionaalset heaolu, vastupidi, nad leevendavad karjudes oma pingeid, ning kuna kõigile on see selge, siis nad ka ei solvu, vähemalt ei pea viha teineteise peale. Ma ei ütle, et see on õige, kuid kuna nemad teevad nii ja neil on hea, siis minugi pärast – senikaua, kuni nad kodust väljaspool end tühjaks ei karju, on see nende kokkuleppevabadus. Hoolimata situatsioonist, mis väljastpoolt paistab sügavalt konfliktne, pole perel viimaste aastate jooksul ühegi kriisi olnud, sest perel on selline hoiak, et Kalle käitumine ei ole kriisikolle, vaid teadmatusest ja east tulenev iseärasus, mis usutakse mööduvat ajaga. Olulisim sündmus oli aga sel suvel, kui Kadri lõpetas põhikooli ja astus keskkooli. Mis puutub Kallesse, siis on ta mõnes mõttes isegi perekonnale vajalik, kuna see pehmendab näiteks suhteid Kadri ja ema vahel, sest nii hea on ju ajada süü kellegi kolmanda kaela, kusjuures Kadri ise ka möönis, et kui Kalle ei oleks nii paheline, siis tuleks tal enda peale võtta nii mõnigi süü rohkem. See perekond on pigem komplementaarne, kusjuures abikaasade allsüsteemis on kõrgemal positsioonil ema, laste allsüsteemis on hierarhia vanuse järjekorras. Kalle kui kõige madalimal positsioonil istuja võibki just oma gängist otsida seda tunnustusvajadust ja sõnaõigust, kuigi ta vanemate keelud-käsud on pigem soovitusliku iseloomuga. Perekonna siseselt on kõige lähedasemad Kadri, Kusta ja ema, mis paratamatult annab geomeetrilise kujundina kokku kolmnurga, nii et seda võib ka kolmnurgana võtta. Niisiis on perekonnasiseselt kaks liitu – ülalkirjeldatu ja noorim poeg + isa, kusjuures liidud ei konkureeri omavahel, see näitab lihtsalt, kes kellega paremini läbi saab. Kusjuures panin tähele asjaolu, et mõlema allsüsteemi nõrgemad liikmed suhtlevad tihedamini omavahel.

Perekond on hästi avatud ja otsekohene, sestap ei ole neil mingeid saladusi, küll on nad aga kõik peale Kalle arvamustel, et keemia abil ei ole vaja end mürgitada (mõnuained) ega ehtida (ehted, kosmeetika ega muud ilustusvahendid). Maailmapildi kohta ei oska ma midagi öelda, kui siis vaid, et nende maailm on piisavalt lai ja positiivne ning rõõmus. Lai maailm tundub väljenduvat selles, et mõlemad intervjueeritavad näisid rõõmu tundvat maiste ja ka kosmiliste asjade üle filosofeerimisest.

Üdine mulje sellest perekonnast nende kahe inimese jutu põhjal on üsnagi positiivne, isegi see karjumise-aspekt tundus päris loogiline, kui see sai ära põhjendatud, seda enam, et ma ise olen väga impulsiivne ja seega ka aldis jagama nende seisukohta. Antud pere puhul ei saanud ma rääkida mingitest frustreerivatest ja tohutult masendavatest probleemidest, kuna selle pere puhul neid kas ei eksisteeri, või nad ei tee muredest suurt numbrit. Vähemalt Kusta käitumisest ma järeldan, et neil on seisukoht, et mured on ajutised, rõõm jääv, st. murega tegeldakse, kui ta on aktiivne ja päevakorral, kuid unustatakse niipea, kui oht on möödas – nad harrastavad vist positiivset eluviisi. Muide, intervjueeritavatel oli erakordselt mahlakas huumorisoon; minu küsimuse peale, kust nad selle said, vastati, et ju vist Mariuselt. Kusta teatas, et ka Rudolfil on temaga sarnane huumorisoon, ning nad mõistavad teineteist vahepeal poolelt sõnalt (kui teevad nalja).