Päev, mil muusika suri

Olete te kunagi huvi tundnud, mida tähendab see, kui cd-lugeja on 32-kordne või 52-kordne? See arv näitab, mitu korda tavalisest audiomakist kiiremini on cd-lugeja võimeline lugema. Sellega seoses ei soovita mina ka muusikaplaate arvutiga kuulata, kuna heliplaati loeb cd-lugeja ju ikka ühekordse kiirusega. Kui 52-kordne lugeja sundida lugema ühekordse kiirusega, on tegu ressursi raiskamisega ja see võib ka lühendada lugeja eluiga. Selle asemel soovitan ma muusika arvutisse rippida ja kõvakettalt kuulata.

Miks soovitavad inimesed audioplaate kirjutada võimalikult väikese kiirusega? Ka see on seotud maki ühekordse lugemisega. Võib-olla olete kogenud, et uuema arvutiga 52-kordselt kirjutatud plaati ei loe vanema arvuti 16-kordne lugeja välja. Põhjus võib tunduda ebaloogiline, kuid on arvudest ilusti näha – 52-kordselt kirjutatud andmeid on 16-kordse lugeja jaoks liiga kiirelt kirjutatud. Kui nüüd veel mõelda, et audiomakk on ühekordne...

Hästi, teil on kogemus, et audiomakk loeb ka 52-kordselt kirjutatud plaati välja. Kui vana see makk on ja kui tihti on teda kasutatud? Kui makki ikka iga päev kuulata, siis juba aasta-kahe pärast ta tõenäoliselt enam 52-kordselt kirjutatud plaate ei loe. Mida vanem on makk, seda aeglasemini on vaja heliplaate kirjutada, et nad makis ka mängiks. Mina kirjutan audioplaate 8-kordselt, kuna siis on enam-vähem kindel, et kõik makid välja loevad. Muide 8-kordne kiirus on isegi hea ja seda võimaldab valida minu 2002. aastal soetatud cd-kirjutaja. Uuemad kirjutajad ei võimaldagi kahjuks enam nii aeglast kirjutamist.

Elupäevade lõpul oleva maki – täpsemalt tema cd-mängija - viimane faas on see, et ta loeb ainult originaalplaate või siis tehastes tehtud piraatplaate. Miks? Võtmesõna on tehas. Kommertsliku levitamise eesmärgil valmistatud plaate pressitakse tehases. Just nimelt pressitakse, mitte ei kirjutata. Ka mina olen omal ajal mõelnud, mis asi muusikaplaatide puhul on mastering, mida küll uuematel plaatidel tihti kirjas ei ole, aga näiteks Soomes masterdatud ja Rootsis valmistatud Nancy plaadi puhul on vahelehel kirjas mastering: Tammermaan Laser-Levy OY. Tänu infosajandi inimeste entsüklopeediale, Wikipeediale, ma tean, et enne, kui hakatakse plaate pressima, tehakse masterdisc, millest saab pressile šabloon. Pressitud plaat on tinglikult võrdne ühekordse kiirusega kirjutatud plaadile ning tänu sellele loeb iga vähegi kõbus cd-makk selle välja. Kui ei loe, pole viga enam plaadis, vaid lugemismehhanismis. Ja kui veab, on see vaid tolmune.