Thursday 12 February 2009

Las ma olen su Valeri

Scooter on bänd, kes alustas aastal 1994, õigemini nende esimene laul ilmus juba aastal 1993. Õigete muusikute poolt pasamuusikaks tituleeritava stiili viljelejate kohta on see ikkagi soliidne vanus. Tõsi, nende suurim edu jääb esimeste aastate sisse, kuid fännibaas on neil ikkagi suur.

Eks õigus ole ka neil, kes ütlevad, et nende parem looming jääb üheksakümnendatesse. Mitte, et ma talitaks teiste järgi, aga oli ka aeg, kus ma nende uuemat muusikat ei kuulanud. Nüüdki panen meelsamini mängima mõne nende vanema plaadi. Nende uuem looming on taustana mõnus, kuid enam niimoodi vaimustunult ei kuula. Kui kõrvale jätta nende loogika põhjal paremad laulud ehk singlid, siis nende instrumentaalid olid vanasti ikka palju meeldejäävamad. Näiteks Stuttgart nende teiselt plaadilt on, mitte ainult minu meelest, kui mitte üks nende parimaid lugusid, siis üks parimaid instrumentaale.

See, et Scooter armastab oma laule kusagilt "näpta", mind ei häiri, pealegi on nad lugude autoritena ära märkinud ainult originaalautorid, kui nad just midagi väga omapärast lisanud ei ole. Ja on ju olemas mitmeid allikaid, mille kaudu saab loo nime ja autorite järgi originaalesitaja üles otsida.

Tobenaljakana võivad tunduda ka nende lugude absurdsed sõnad, mis minuarvates on meelega sellisteks kirjutatud, sest ma ei usu, et Hans-Peter Baxxter nii loll on. Kui huvi on, siis meenutage seda postitust, kus tõlkisin ühe nende loo. Samas on nende lugudes ka pärle - kes ei mäletaks lauset it's nice to be important, but it's more important to be nice? Ühes uuema aja loos on aga näiteks life without knowledge is death in disguise. Ja plaadi Mind the Gap vahelehel on H.P. Baxxter'i särgil kirjas everything was different before it changed.

Muide, arvestades nende kuutteist tegutsemisaastat, polegi neil nii palju parimate kogumikke ilmunud. Värskeim kogumik on (oli?) mõnes mõttes peidetud, see on nende hetkel uusima plaadi Jumping All Over The World limiteeritud väljaande boonusplaat.

No comments: