Soome laht

Kimbulilla, kimbulilla,
talla, talla, tilla, tilla,
kuusevarjus tasakesi
kingikotis - godzillla!

Ma ei ole mingi Õnnelemb, et tähtpäevade ajal ja vahel ka niisama rõõmust rõkkaval rinnal luuleridu kirjutan, aga no kuidagi ebaviisakas on sõnumitele mitte vastata. Ja parem ikka kui mingi luulekogust maha kirjutatud rida. Kuigi tegin jõulufilmidest isegi sissekande, vaatasin ma jõulude ajal hoopis teisi filme. Kahekümne neljandal vaatasin filmi Airport, mis, tõsi küll, toimub talvel; kahekümne viiendal vaatasin peale tunniajalist juhtmenussi läbi teleka ja maki filme Resident Evil, Shaun of the Dead ja Airport 1975. Kahekümne kuuendal Airport '77.

Shaun of the Dead on Briti film; kui inimesed mingi briti komöödia kohta muud ei oska öelda, siis on briti huumor või ma ei saa briti huumorist aru. Nii inglise- kui ka muude maade komöödiaid on erinevaid. Aga briti huumor versus mis? Ameerika huumor? No kui briti huumor on sõnademängud ja kavalad vihjed ning ameerika huumor on jalaga perse ja koogiga näkku, ma valin briti huumori.

See selleks. Shaun of the Dead on pikitud sõnalise huumoriga, mainimist väärib siinkohal just eelmisel õhtul Liz'ist lahku läinud Shaun'i ütlus, kui Liz'i telefon on kinni: She's engaged, ja Ed'i reaktsioon sellele: That was quick.

Airport'i filme vaatan ma, et Airplane! allikatega tutvuda. Räägitakse, et esimene osa oli hea, ülejäänud sakivad aga mune. Mina ütleks küll, et teine pole sugugi halvem kui esimene. Ka kolmanda kohta ei saa öelda, et kehvem. Võib-olla veidi absurdsem, aga nagu teised oleks dokumentaalid.

Muideks, paljud inimesed kardavad paaniliselt spoilereid, samas vaatavad mõnuga treilereid. Aga spoilerdamine, muuseas, toimub tegelikult ka treilerites. Fiktiivne näide: treiler näitab ühte tegelast majakatusel, filmis endas tuleb aga koht, kus seda tegelast ähvardab surm; treilerit mäletav vaataja aga pole seda tegelast veel katusel näinud, järelikult teab ta, et see tegelane siin kohas surma ei saa. Konkreetne näide: kuigi mitte filmi "oluline moment", on ikkagi teatava üllatushetkena mõeldud Resident Evil'i esimene zombi, ehk see naine, kes ulbib veega täidetud ruumis ja siis äkki avab silmad ja paneb käe klaasseinale; kuid õrritustreileris on see koht välja toodud, küll põgusalt, aga õrritustreilerit mäletavale inimesele on see üllatus filmis siiski rikutud.