Onaneerivad breketid

Sõitsin bussiga ning mul oli ilusti turvavöö kinni. Jõudsin Riiamäe peatusse ja teadsin, et mul on üks peatus veel sõita. Millegi pärast jätsin aga turvavöö lahti võtmise viimasele minutile; alles siis, kui buss oli seisma jäänud ja uks oli lahti, vajutasin turvavööd vabastavale nupule ja tõusin püsti, hoides veel etteulatuvast seinast kinni.

Siis aga läksid uksed kinni ja buss hakkas sõitma. Lõin käega ja mõtlesin, et lähen siis järgmises peatuses maha. Buss aga sõitis kaunis pikalt ja siis tuli meelde, et ta sõidab jälle selle linnaäärse tankla juurde, kust on pikk tee koju. Mõtlesin, et proovin siis seda nippi, et ütlen kõvasti, et ma ei peaks ju siin peatuses olema, puudutan posti ja olengi kodupeatuses. Maha tulnuna proovisingi seda, kuid edutult. Siiani oli olnud talv, kuid järsku oli suvi. Nägin Tõraverre keerava tee äärde keeravad luksusautot. Vaatasin aknast sisse ja ainus inimene autos oli tagaistmel istuv mees, kes rääkis autotelefoniga. Ta kruvis akna lahti ja ma küsisin, kas Tartusse ka saab. Ta vastas, et saab. Ma tulin veidi lähemale ja küsisin, palju maksab. Viissada krooni, ütles tema. Tänasin pakkumast ja keeldusin. Hakkasin üle tee minema, kuid paremalt tuli kolm autot, viimane neist helesinine. Vasakult tulev teerull aga oli nii aeglane, et ootasin tee keskel.

Bussipeatusse jõudes avastasin, et olen ujumispükste väel ja raha loomulikult ei ole. Buss aga juba paistis. Mõtlesin juba, kuidas ma bussijuhile kõike räägin ja et ema Tartus maksab, kuid siis nägin rohupeal kümnekroonist. Võtsin selle üles ja märkasin kõrval veel kümne- ja viiekrooniseid. Kokku sain, ma pakun, kuuskümmend viis krooni, viiekrooniseid oli kolm. Läksin bussi ja maksin kümnekroonisega, kust sain veel kaks krooni tagasi.

Ärkasin korra üles, nagu unenägude vahel ikka juhtub, ja üritasin mõelda, mida see unenägu tähendas. Siis algas teine unenägu, mis tundus aset leidma esimese vahel. Olin Tõraveres kuuendas majas ja oli vist varahommik. Läksin kolmandale korrusele ning nägin läbi lahtise ukse Mareti tuppa. See oli tühi. Mul tuli meelde, et neil oli Jaaguga mingi värk ja ta läks minema. Jaak polnud veel tagasi ja Maret magas teises toas. Läksin siis vanaema-vanaisa tuppa. Vanaisa magas, vanaema oli poolunes voodis istukil, selg vastu seina. Midagi ta mulle ütles, aga seda ma enam ei mäleta. Suundusin esimesele korrusele ja trepil mõtlesin helistada kas Joonasele või emmele, et küsida bussiaegu. Emmele ei tahtnud helistada, sest siis poleks üllatus, et ma Tõraveres käisin.

Enne Joonasele helistamist mõtlesin aga saunas väheke onaneerida. Panin ukse riivi ja istusin juba eesruumi pingile maha, kui nägin, et aknal on kardinad lahti. Läksin neid kinni panema ja nägin väljas mingit poissi rattaga ja veel ühte poissi ilma rattata. Keegi kolmas oli ka, ja siis oli üks tüdruk. Tüdruk naeratas mulle ja tal olid breketid. Ta oli pikliku näoga ja vist brünett. Võimalik, et ta kandis roosat kampsunit ja siniseid teksaseid. Seltskond läks teise maja juurde, tüdruk läks sisse ja kolmik tuli ilma tüdrukuta tagasi. Tõmbasin kardinad ette ja askeldasin ruumis veidi ringi.

See tüdruk aga tuli tagasi ja piilus kardinate vahelt sisse. Läksin akna juurde. Sa oled alasti, ütles tüdruk, Ma tahaks sinuga näost näkku kohtuda. Üritasin öelda, et me juba oleme näost näkku koos, aga ta rääkis midagi Tirtsust ja et ma sobiks talle. Ta ütles, et ma helistaks talle ja läks ära. Seejärel tuli mul meelde, et mul ei ole tema numbrit. Tüdrukul tuli vist ka see meelde, sest ta tuli tagasi ja ütles, et ta helistab hoopis mingil ajal selle aasta sees mulle. Tahtsin talle öelda, et tal pole mu numbrit, aga ta oli juba läinud. Kondasin jälle ruumis veidi ringi ja siis läksin akna peale. Tüdruk tuli oma majast välja – tal oli kuldne parukas peas – nägi, et ma ootan akna peal, rõõmustas ja jooksis minu juurde, hüüdes: Tirtsu on vaba! Ütlesin talle, et tal ei ole mu numbrit, selle aja peale oli seal ka Tirtsu, kes oli blond ja koleda ninaga. Tüdruk küsis minult, kas mu number ei ole... Tuli justkui meelde, et olin niiviisi sauna akna peal mingi tüdrukuga rääkinud, kas...? Aga ta ütles mingi vale numbri. Akna taha oli ka mingi poiss tekkinud, kes andis mulle mingi paberi, kus oli justkui telefoninumber. Ei, see polnud telefoninumber, roheliste tähtedega oli kirjutatud hiina keeles ja siis oli hind eurodes. Vaatasin pakendit ja see oli kollakas ning hot dog'i pildiga. Tänasin poissi, ütlesin, et see tähendab mulle palju ja hakkasin tüdrukule õiget numbrit ütlema. 56 42... Taipasin, et oli vale ja hakkasin teist osa justkui uuesti ütlema. Nemad said aru, et 56 424.

Näed, seitse aastat sama number ja ikka ajan sassi. Selle mõttega ka ärkasin. Spekulantidele teadmiseks - Jah, see tüdruk oli hääle järgi umbes 14; ei, mul ei tulnud kordagi mõttesse temaga seksima hakata. Muide, mis te arvate, mitmes sissekanne see mul on?