Aga äkki olete ise munnid? Mina ei usu, et Kalev siirdub tagasi traditsioonilisele kommipakkimisele. Mulle ka ei meeldi mõned steriilsusuuendused, nagu näiteks BalSnack'i otsus pakkida oma kartulivahvlid topelkilekotti; vanasti olid nad ju lahtiselt karbis. Eestlased on aga tuntud mittemõtlejad ja -avastajad. Kalevi vaakumpakendit on täitsa võimalik avada ühe tõmbega. Loomulikult ei õnnestu see mul alati, aga siiski: pakendil on ju kirjas "ava siit". Muidugi võib-olla on probleem selles, et ei mõisteta, et avada tuleb kommi vertikaalselt hoides ülevalt alla rebides, mitte horisontaalselt otsi lahku tõmmates.
Teine mõtlematu asi, millest olen ammu tahtnud blogida, on nupud fooride juures. No need, et "vajuta ja tuleb roheline". Jah, mõned ristmikud on sellised, kus jalakäijate rohelist tuld ei tulegi ilma vajutamata. Enamik ristmikke aga pole sellised. Ma ei tea, kuidas see süsteem töötab, aga ma oletan, et kui inimene vajutab, läheb vastavalt ristmikult signaal kuhugi keskarvutisse, mis vaatab, kas on kuskil mõnda hõredamat auku liikluses, et selle koha vastavale ristmikule jõudes jalakäiatele roheline anda. Seega ei ole mõtet nuppu vajutada, eriti veel mitu korda, siis, kui on näha, et ristmikku on ületamas pikk rivi autosid. Kõige mõttetum on vajutada nuppu siis, kui jalakäijatele on just punane tulnud ja suur punase taga oodanud autorivi liikuma hakkab.
Samas, kui sa oled juba vajutanud, ole palun viisakas ja oota oma roheline ära! Pisut mõttetu on ju nuppu vajutada ehk rohelist tellida, kui sa tegelikult lähed ikka sobiva augu korral punasega ple. Ebaviisakuse tipp on see, kui oled ainus läheduses asuv inimene ja, olles nuppu vajutanud, lähed punasega üle. See põhjustab selle, et autod peavad punase tule all olematut jalakäijat ootama. Jah, öösiti tühjadel (autode)ristmikel teevad nad ka seda, aga on ju vahe, kas selle põhjustavad automaatselt reguleeritud foorid või mõni ülbe jalakäija. Ülbe jalakäija on antud juhul see, kes vajutab, aga ei oota. Kui sa vajutad ja oma tule ära ootad, siis on see igati loomulik.
Tisklaimer: Mis pealkirja puudutab, siis mul pole Kruuda vastu midagi. Tegu on järjega Reintzi postitusele Kruuda on munn.
skip to main |
skip to sidebar
Eesti plaadid
Kommentaarid heliplaatidele
Märksõnad
- anekdoot (6)
- arva ära (4)
- arvutijama (105)
- astronoomia (4)
- baltimore (7)
- castle age (23)
- dreams (1)
- eestlased (15)
- emo kui omadus- ja nimisõna (3)
- filmid (62)
- films (1)
- huumor (31)
- I literally can't even (4)
- in english (37)
- inimsuhted ehk igapäevane anaal (14)
- internet (90)
- keegi muu (5)
- kolimine (3)
- kommentaar produktile (15)
- kool (10)
- kopipaste (10)
- korrigeerimist vajav (11)
- miskit haiseb (126)
- mõttetera (14)
- msn (14)
- muusika (86)
- need for speed (11)
- õigekiri (34)
- omalooming (11)
- päevakaja (16)
- pila (6)
- pildid (49)
- polaarsus (2)
- reit (24)
- sims (1)
- tehnika (3)
- tiinerlus (10)
- töö ja vahelduv vile (9)
- toorikud (3)
- tüng (4)
- üheksakümnendad (4)
- unenäod (17)
- vaata kööki (8)
- vead (10)
- videod (3)
- vihjed ja trikid (29)
- võib ka nii (19)
- vot see on puhkus (28)
8 comments:
Need selvefoorid töötavad nii, et autodele on antud kindla piikusega miinimumtsükkel, nt 40 sekundit. Kui autod on näiteks poolteist minutit segamata sõita saanud ja Peetrike vajutab nuppu, hakkab koheselt roheline tuli autodele vilkuma. Kui autod on saanud vähem sõita, hakkab tuli vilkuma pärast miinimumtsükli täitumist.
Uued selvefoorid on samas aga ilgelt lõbusad: kui vajutada nuppu, pead ootama 1-2 minutit (ei ole veel pihta saanud ega mõõtnud, aga ilgelt pika maa saab maha kõndida, kui keegi on enne sind seda vajutanud või kui ise seda vajutad) seda isegi õhtul, kui oled terve tee pikkuse (5-6 minutit) kõndinud ja keegi ei ole seda nuppu seal puutunud. Sellised foorid pannakse vastvalminud teedele nagu Nõmme tee jms.
Keskarvuti on suht C-s kirjutatud koodijupp ffs.
P.s Ära mölise Reintzi kallal.
Ja milles seisneb minu mölisemine Reintzi kallal?
Fooride keskarvutite puhul on tegemist reaalajasüsteemidega ja mitte ilmtingimata pole need c-keeles. Pigem on tegemist mingi spetsiifilisema c derivaadiga, kuid reaalsuses jooksevad need lullad mingitel ARMi või Atmeli prosedel ning keeleks seal spetsiifiline ASM. Ja tsükleid juhitakse lihtsustatud eriotstarbelises skriptikeeles. Fakti mõttes: marsil ringi kärutavaid kulgurit juhib samuti reaalajaarvuti ning tolle prose kiirus on max ~33 mhz.
Mis puutub komme, siis saan nendega väga hästi hakkama. Teised on lihtsalt amatöörid. Ja need karutlivahvlid ka veel... õhukindel... säilib paremini... tervisekaitse... blabla... kommid samuti.
mis kõige kurvem on, on see,et jalakäijana on mul jumala pohhui, kui keegi seal autos peab minu järgi tühja ootama.
aeg on niigi hiline, veab, kui sul auto on. mina rooman ikka jala koju.
mul pole lubegi veel. suht kurjaks teeb see pikk protsess.
kuid üldjuhul on hilised juhid nii viisakad,et lasevad su niisamagi üle tee. naiste eelis, nuta või naera :)
Vahel rattaga sõites vajutan ma kõiki ettejuhtuvaid foorinuppe. Ja ükskord, kui enda kodutänavalt välja läksin, et bussile minna, nägin, et buss võtab Haava peatuses inimesi peale, seega lippasin üle tee, vajutasin nuppu, et buss foori taha kinni jääks ja kihutasin järgmisesse peatusesse.
Jah, Ralf, ma tean, et on punkarihingega mässajaid, kes armastavad anarhiat ja iga hinna eest süsteemi kuritarvitavad. Aga nagu ma kord Leivile ütlesin, on anarhia mõttetu, kuna varem või hiljem tekib uus hierarhiasüsteem, seega pole see enam anarhia.
Janika, ma pole küll naine, aga mindki pole seni vägisi alla aetud.
Ei, Peeter, ma olen täielikult süsteemi ori. ;)
Polnud päris see, mida mõtlesin, aga tore kuulda siiski.
Post a Comment