Omnipotent

Mul oli vahepeal MSNis nimi omnipotent, ja kõik väikesed pubekad tulid itsitama, et hähähää, impotent. Aga võta näpust, see ei olegi ainult eestlaste lollus. Seriaali Sõbrad, mida ma nüüd vaatan, esimese hooaja neljandas osas on täpselt see. Noh, nad istuvad oma tävapärases baaris ja noh, küsivad üksteiselt, et what would you do if you were an omnipotent for a day? Tuleb see mingi Joey, küsitakse temalt sama. Ta vastab, et tapaks end ära, põhjendades, et If little Joey is dead... Ross vms, igatahes mees, ütleb talle selle sõna üle: Omnipotent. Joey kuuleb seda vist kui I'm imponent, ja hakkab kaasa tundma ja värki.

Sõbrad on muidu igati vahva, kuid üks asi on seal äärmiselt rõve. Juhul, kui sa pakkusid see naer seal taga, siis tubli. Esiteks on ta niisama rõve, teiseks kaob vahel jutt naeru sisse ära, kolmandaks see justkui dikteerib ette, millal peab naerma ja millal ei tohi. Ma usun, et on selliseid inimesi, kes iga väikse asja peale naeravad ja nii, aga mina, mina olen selline, kes saab naljast aru küll, aga ei naera. Tähendab, muidugi ma naeran, aga ühe osa jooksul näiteks võib-olla kolm korda.

Mul on meeles üks situatsioon elust. Mulle räägiti üsna labane anekdoot, teate küll, see, kus karu, jänes ja siil tahavad välismaale minna ja võtavad endale uued nimed. Karu on Kann, jänes Jänn ja mutt ütles, et ta parem ei lähe. Kui ma ei narenud, hakkas rääkija mõnitama, et ma ei saanud naljast aru. Mis mul muud üle jäi, kui öelda: Kas ma pean siis kõva häälega lõugama, mis nime mutt oleks pidanud võtma?