Jutt sai alguse vestlusest Loodriga teemal, et mind meeletult veidike häirib tema blogi teksti suurus. Võtan jah julguse ja jultumuse avaldada tekst, mida Looder peab isiklikuks solvanguks. Kusjuures kui ta iga minu (väga jutumärkides) "mõttetut porisemist" isiklikuna võtab, võiks mõni psühholoogiat tundev inimene hakata midagi arvama...
Alustan kohal, kus ütlesin, et Terminaatori fännifooruumis olin ma ka ainuke (õnneks keegi toetas mind), kes kurtis, et "post reply"-nupp on liiga kribu ja menüüst ei erista asju, kuna tumesinise tausta peal on mitte just väga helesinine tekst. Kuigi tegelikult eeldab loogika, et neid on veel, keda häirib. Seega (ma ei mõnita) ma arvan, et on teisigi, keda häirib, et su blogis kriiskab pisike valge tekst mustal taustal. Näed, milleni sa oled mind viinud. Ma pean kirjutama ette ja taha, et ma ei mõnita, sest muidu habras Loodrike haavub. Sulle ei meeldi, kuidas mina mõtlen, ma tean; aga ma mõtlen, ehk ma arvan, et see, et keegi su blogi teatud omadusi avalikult pahaks ei pane, on tingitud sellest, et kuni 1991 aastani oli Eesti range tsensuuri all, kus inimesed pidid oma arvamuse alla neelama. Ja kuigi sina oled sündinud peaaegau kolm kuud peale liidu lagunemist, oled sa ikkagi keskkonna poolt voolitud. Sa vihkad Ameerikat, kuna ta on nii ülbe ja ennasttäis, kuid eestlaste liigne tagasihoidlikkus pole ka parem. Ma ei arva, et minu blogi atribuudid on parimad, ja ma ei käse sul midagi muuta, kuid ära arva, et ma olen loll, kuna olen ainuke, kes on midagi negatiivset öelnud. Ning viimaseks, kuid mitte lõpetuseks, soovin anda teada, et kui siia tuleb Loodrit kaitsvaid kommentaare, mis nagu möödaminnes kasutab sõimusõnu, hüüumärke või muud säärast, loen teid Loodri - meelega negatiivne sõna - tallaalusteks. Tegelikult te ju teate, või peaksite teadma, et valge tekst mustal taustal on paberi peal meeletult vahva, aga arvutiekraanil mitte nii väga. Liita veel väike tekst, ja varsti oletegi nelja silmaga.
skip to main |
skip to sidebar
Eesti plaadid
Kommentaarid heliplaatidele
Märksõnad
- anekdoot (6)
- arva ära (4)
- arvutijama (105)
- astronoomia (4)
- baltimore (7)
- castle age (23)
- dreams (1)
- eestlased (15)
- emo kui omadus- ja nimisõna (3)
- filmid (62)
- films (1)
- huumor (31)
- I literally can't even (4)
- in english (37)
- inimsuhted ehk igapäevane anaal (14)
- internet (90)
- keegi muu (5)
- kolimine (3)
- kommentaar produktile (15)
- kool (10)
- kopipaste (10)
- korrigeerimist vajav (11)
- miskit haiseb (126)
- mõttetera (14)
- msn (14)
- muusika (86)
- need for speed (11)
- õigekiri (34)
- omalooming (11)
- päevakaja (16)
- pila (6)
- pildid (49)
- polaarsus (2)
- reit (24)
- sims (1)
- tehnika (3)
- tiinerlus (10)
- töö ja vahelduv vile (9)
- toorikud (3)
- tüng (4)
- üheksakümnendad (4)
- unenäod (17)
- vaata kööki (8)
- vead (10)
- videod (3)
- vihjed ja trikid (29)
- võib ka nii (19)
- vot see on puhkus (28)
15 comments:
Kindlasti on teisi, kellele ei meeldi eriti, aga ma eeldan, et kui ikka tõesti häirib, siis öeldakse seda - kommenteeri ükskõik millise sissekande all, rääkimata siis kujundusega seotud sissekandest või e-mailist. Pealegi mina loen kenasti (1152x864 resol.), ja usu, ma loen tõesti oma sissekanded blogis läbi.
Tegelikult ma arvan, et suurt rolli mängib siin monitoride (pildi kuvamise) erinevus.
Ülejäänud... mine metsa. Sinuga on mõttetu vaielda, see vaidlus tammub ühe koha peal nagu sinagi tundud tammuvat.
Ma loodan ainult, et keegi ei lase ennast Peetri arvamusest eriti mõjutada. Mitte, et ma käsiks seda mitte arvestada, aga ühe võõra arvamusele ei tasu kunagi toetuda.
Peetri arvamusst minu kohta*
Asjatu vingumine, kulla Dandee.
Kasuta zoom võimalust, dumbass ning lõpeta complaining.
täpselt nagu andrei kobernik. kui ei meeldi, ära söö. olgu, järgmise blogi teen ma helerohelise tausta ja roosa kirjaga, ja et mul lugejaid oleks. üldiselt, kui ma teile ei meeldi, tulge tapke mind ära. muidu, ma kasutangi loodri blogi lugedes zuumi, aga esiteks, miks ma pean seda tegema, ja teiseks, ma ei usu, et meil oleks praegu internet, kui keegi inimkonna ajaloos ei oleks millegi üle hädaldanud. ja kusjuures resulutsioon ei ole tegelikult nii tegija näitaja midagi. praegu on mul 1280 x 1024, eelmise monitoriga 1024 x 768, ja pilt (fondid, ikoonid...) on sama suur
Ooo, minu blogist võiks kasvada uus massimeedium või siis võiks see tuua teadmise tulnukate olemasolu kohta, ja kõike juhul, kui ma Peetrit kuulaks. Kahju, et ei kuula.
Kaua võib ühest kirjasuurusest rääkida, eriti kui suurus on tõesti ka sinu kätes? Sa takerdud nii palju pisiasjadesse ja teiste eludesse, et mul on sinust täitsa kahju. Kui sa nüüd seda vaest kirjasuurust suuremate probleemidega kõrvutad, siis räägigi kohe suurematest probleemidest.
mulle ei meeldi, et sa vihkad mind
Kas sa siis aru ei saa, et loetamatu tekst on ju nii "diip"? Mis sest, et keegi lugeda ei saa.
Ja samuti on jube "cool" kui ütled, et kämoon, mida fakki sa kompleinid siin, keera resolutsioon paremaks. Eestlase orjalikkuse musternäide? Selmet oodata nö viisakat teenindust, eeldatakse hoopis, et mustade nõude korral on kliendi asi need kobisemata ära pesta.
Mina ei kavatse küll lugeda teksti, mis võib küll hea olla, kuid mille kujundus või ülesehitus on nii halb, et süvenemine lisaaega nõuab. Isegi Trubetsky "Võluri tagasituleku" kopeerisin arvutisse, sest originaalis oli see musta tekstina punasel taustal.
Kulge nagu...need, kes siin selle fondi suuruse üle hädaldavad. Kas te ei arva, et blogi omanikul on õigus ise valida? Võibolla ta ei taha, et te tema blogi loete vms. Blogi on suhteliselt isiklik asi ja igaühel on õigus teha sellega, mis soovib. Kui sa tahad endale helerohelise taustaga ja roosa tekstiga blogi, siis tee, aga arvesta, et see on tõsiselt halvasti loetav (mitmeid kordi halvem, kui väike valge tekst mustal taustal) ja sinu blogi külastatavus langeb. Üks asi on see, kui inimene tahab, et tema blogi loetakse, teine asi on see, kui inimene kirjutab seda enda, mitte teiste jaoks. Niiet kes loeb, see loeb. Kes ei loe, see ei loe. Ma küll ei tea Margoti (nagu ma aru sain, käib jutt temast) blogikirjutamise otsest eesmärki, kuid minule on see küll senimaani jätnud sellise mulje, et ta lihtsalt kirjutab ning kes soovib lugeda/kommenteerida, see teeb seda.
@ merca - kas sa ootad, et blogitegijad sind kõige paremaga teenindaks? Blogi on küll selline asi, kus igaühel on õigus kirjutada nii, kuidas soovib (jäädes siiski viisakaks). Inimene võib ka mingi oma väljamõeldud salakeeles kirjutada. Sõltub juba inimesest, kellele ta kirjutab (kõikidele, sõpradele, omale jne). Blogi kirjutamine ei ole teiste teenindamine. Niiet ära võrdle neid asju.
genky - eeldan, et su postitus oli mulle, kuigi nimest seda välja lugeda ei saa.
Loomulikult on õigus kirjutada ja ma usun, et isegi viisakuse piiridest väljuda (tagajärgede eest ise vastutades). Blogikirjutaja ei pea kedagi teenindama. Blogikirjutaja peaks silmas pidama seda, et kui ta soovib, et tema loomingut loetaks, oleks see ka võimalikult mugavalt kättesaadav. Kui ei taha, siis ok (huvitav oleks, kui keegi suudaks ka mõne sellise näite tuua). Lollus on aga see, kui kättesaadavuse parandamiseks pean enamuse arvates ise kõvasti vaeva nägema - a la "kasuta zoom võimalust, dumbass ning lõpeta complaining."
tegelikult tahaks öelda selle endale kirjutamise kohta. kui blogi tahta endale jätta, siis kirjuta päevikusse, või vähemalt ära vajuta nupule avalda. avaldama tähendabki avalikuks tegema. sa ju ei trükiks ajalehte roosalt rohelisele, öeldes, et kes ikka väga tahab, see saab ka loetud? ja internet on ikka väga avalik. hoolimata sellest, et keegi ei kuula, toonitan ikka, et halvasti kirjutamine jätab sinust halva mulje. ja lõpetage see vabandamine, et netis on pohhui, kuidas kirjutada. teie kirje, kus iganes see ka poleks, on sama avalik, kui mingi tallinn2011.ee. ja seda oskate küll kritiseerida, aga ise kirjutate, kuida jumal juhatab (nüüdseks on tallinn2011 vist korras, aga alles see oli, kus kellegi blogis oli suur irvitamine. loodri blogis on siiani link kuskil).
Milles seisneb Dandee probleem? Liiga väike font lugemiseks? Pangu resulutsioon monitori diagonaalile vastavaks ja mured lahenevad. Ei mõista neid näppijaid, kes 15 tollisel molul 1024 resuga elada üritavad. Lisaks tundub tegemist olevat tavalise karvaste kohtade üle virisejaga. Igavusest aetakse neid luubiga taga ja kui leitakse, siis pannakse kogu jutt nii suure kella külge nagu sõltuks sellest inimkonna saatus. Käi perse, kedagi ei paista see eriti huvitavat.
Vat selle endale kirjutamisega on kahtmoodi. Üks on see, kui sa kirjutad ainult enda jaoks ja sa ei taha, et teised loeks ning teine on see, kui sa kirjutad enda jaoks, kuid sind ei huvita, kas teised seda loevad. Vahe on vahel.
Ajalehe ja blogi kirjutamisel ja ka kujundamisel on vahe. Üht kirjutad/kujundad sa selleks, et inimesed loeksid ning neil oleks meeldiv lugeda, teist aga selleks, et oma mõtteid väljendada (kas siis endale, kõigile või nendele, kes viitsivad lugeda). Halvasti kirjutamine/kujundamine jätab ikka halva mulje, kuid see on suhteline teema, sest mis ühele halvasti on teisele hästi. Muidugi, vigu täis teksti on halb lugeda igaühel. Aga valestikirjutamine polnud antud juhul teemaks. Oli ju kujunduslik pool, või kuidas?
Mis puutub vabaltkirjutamisesse, siis pole ma midagi pohhuilt kirjutamisest rääkinud. Aga suhteliselt vaba on see küll, sest keegi ei takista (kui just teenusepakkuja vahele ei astu, kuid see juba sõltub. blogspotis on ju puha reklaamid ja sexvärgid üleval). Muidugi on tekst avalik, kuid see ei tähenda, et sul on kohustus kirjutada õigesti ja korralikult. On olemas väga mitmeid erinevajd kirjutamisstiile. Kui sa kirjutad ajalehes, peab see vastama ajakirjanduslikule stiilile, kui kirjutad avalduse, siis peab olema ametlikus stiilis. Blogi on aga sinu oma kirjutis, mille kirjutamise eest sa küll vastutad, aga ta ei pea olema kindlalt piiritletud. Mis tähendab, et seda kirjutatakse vabas vormis. Olgu seal siis kirjavigu, täpitähtede asemel numbrid vms.
Kriitika on alati sellistel teemadel kerge tulema, sest alati leidub keegi, kellele ei meeldi.
Selle kritiseerimisega on nii, et paljud kriitikud pole oma kritiseerimisalal tugevad. Võtame näiteks joonistamise. Inimene võib teada, kuidas inimese kätt joonistada tuleb, kuid tal endal see välja ei tule, sest tal lihtsalt pole annet joonistada. See aga ei tähenda, et ta poleks võimeline jagama asjakohaseid kommentaare/kriitikat. Üks asi on teadmine, teine oskamine. Muidugi tore, kui inimene mõlemaga hakkama saab, aga see ei välista asjaolu, et ühte võibolla ei osata.
Marca, kas sa rääkisid oma esimeses kommentaaris minu blogist / minust? Kõlas küll nii, aga samas ma ei tahaks uskuda, et sina nii kergelt sellised arvamused lood.
Üks põhjus avalikult enesele kirjutamises on see, et äkki keegi leiab ja talle meeldib. Mina ei kirjuta, muuseas, päris enesele, ma eeldan ikka mõnda lugejat.
Näiteks endine Barokk blogger.ee-s on teinud mitmeid erinevaid blogisid, katsetab erinevaid teenuseid ning ei oota eriti lugejaid. Kolib hoiatamata, ei reklaami oma blogi (nt kuskil tutvumissaidil). Kui ta blogi kujundamist harrastaks, võiks see tal ehk ollagi raskesti loetav.
Tegelikult mainiks veel, et kui minu blogi teksti üle kurtjaid oleks rohkem, ma sunniks ennast teksti muutma, kuid ainult ühe pärast ei kavatse. Rääkimata siis Peetrist (ohjaa, ma ei hinda sinu arvamust eriti palju ja mul on ka põhjust).
ma arvan, et marca sinu blogi ei vaaadanud, vaid rääkis üldiselt. lisaks on veel võimalus, et vaatas, leidis, et see on okei, aga rääkis üldises plaanis minu kasuks. sinu blogi pole ainuke, mille kallal saaks loetavusprobleemidest rääkida
ja see on kusjuures tavaline, et minu arvamus kedagi ei koti. kui mina ütlen kellelegi, et must on valge, tuleb vastus stiilis mingi rõve munn oled või, kes enne kuulnud on, et must valge on, sa oled ikka täielik värdjas!!! aga kui keegi teine tuleb ja ütleb talle, et must on valge, siis on kohe hmm, on küll. aitäh sulle! oleks mulle keegi seda varem öelnud...
kusjuures su viimane, sulgudes lause. ma tean küll, mis põhjus on, isegi kui sa seda ise ei teadvusta. minu arvamus ei ühti sinu arvamusega. juba vanasõna ütleb, et oma särk on ihule lähemal
Sissekanne oli kuidagi minu blogi keskne, kommentaaridest võiks vaikimisi sama oletada. Halb sõnastus sel juhul.
Selle musta-valge koha pealt. Kuna terve maailm sind ei tea, siis kas sa oled mõelnud, et äkki on probleem mitte sinu isikus vaid sinu eneseväljenduses?
Ning see minu viimane lause. Ma olen näinud sinu suhtumist minusse ning paljudesse teistesse puberteediealistesse ning see on väga üleolev suhtumine. Mind tõsiselt huvitab, kas on puberteediealisi erandeid ja kuidas suhtud sa enamusse täiskasvanutesse ning millised on ühised jooned sinu suhtumistes erinevatesse inimestesse.
Mulle tundub, et sa ei ole vähemalt peaaegu mitte kunagi, võib-olla et mitte eales võimeline oma avaldatud avamust teiste mõjul muutma, vähemalt seda mitte tunnistama, ning samuti ei ole sa enamasti võimeline teiste arvamust aksepteerima. Tundub ka, et sa eeldad teistest sama.
Ma ei hakka enda sulgude sisu seletama, sest sa ei kuula.
Muuseas, suur tekst ja suured reavahed ning eriti veel seejuures lühikesed read raskendavad lugemist samuti tunduvalt. Tuleb kogu aeg silmadega vehkida. Ka tekst tundub pikem. Mina näiteks teeks sinu blogi reavahed pisut väiksemaks.
Post a Comment