Mina, kuradi harimatu lollakas, ei teadnud siiani, mis täpselt on indie-muusika. Aimdus muidugi oli ja see on edasi, aga seda ma parem ei ütle, muidu keegi solvub. Noh, niikuinii solvub, sest indie-kuulajad on kõik suht emod, haha.
Igatahes tänu ühele Last.FMi grupile sain ma teada, et indie on muusika, kus peategijateks on muusikud, mitte produtsendid või mis vähemalt ei ole sündinud äriprojektina. Ehk siis, et Crazy Frog näiteks ei ole indi, aga üllatuslikult ei ole selles definitsioonis stiilipiiranguid. Seega on selle määratluse järgi Mike Oldfield ja Jean-Michel Jarre ning ka Kraftwerk indi - tavaliselt ei nimetata neid indiks. Ahjaa, ja minu lemmikutest on ABBA ja Roxette ka indi.
Selle grupi eesmärk on aga vältida seda, et kõike eesti muusikat täägitakse sildiga eesti ja nõnda on Ruja similar artists'is Kuldne Trio ja Mono Fans. Tegelikult, ma küll ei tea, aga ma arvan, ei ole see vaid täägide süü. Mingi olulisus on ka inimeste kuulamisampluaal. Ma mõtlen, et kui on märkimisväärne protsent inimesi, kes kuulavad artiste A ja B, saavad need esitajad üksteise similar artists'ideks.
Urmas Alendri similar artists'ideks on hetkel Ruja, Dagö, Vennaskond, Tõnis Mägi, Sõpruse Puiestee, Jää-äär, Jaan Tätte, Kosmikud, Metro Luminal ja JääBoiler, seda siis esimesel lehel. Võimalik, et Dagö on neist ehk Alendrist kõige kaugem, aga mis siis? Kui tahta, et Dagöt seal poleks, siis on see sisuliselt keelamine inimesel kuulata erinevat muusikat. Ja pealegi on ju isegi hea, et seal pole eelmainitud Kuldset Triot ja Mono Fans'i.
Ja nii Kuldset Triot kui Mono Fans'i kuulan mina hea meelega. Minu üldpleilisti nähes on nii mõnigi tiiner või tiinerihingeline öelnud, et mul on umbes pask ja kuld läbisegi. Minumeelest on jällegi see naeruväärne, et oma vanad lemmikud visatakse uute leides tihti nurka ja osasid esinejaid ei kuulata sellepärast, et sõbrad naeravad. No mida ma häbenen, et mul on kodus IceCream'i ja Push Up'i plaadid?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment