Miks ma pean jälle!?

Ma võin ju oma fantaasiates loota, et mu eelmine blogipost püstitas huvitava küsimuse ning tahta, et see püsiks minu blogi lehel esimese sissekandena, aga ma ei saa. Lihtsalt ei saa. Pean kirjutama, miks logisin MSNist välja ning miks lülitasin välja nii mobiil-, kui ka lauatelefoni.

Ma saaks Joonasele kirjutada meilile, aga ma blogin sellest. Ehk siis tekib tal mingigi häbitunne, kui asi on avalik. Kirja ta saab ära kustutada ja teeselda, et ei ole toimunud mingit asja. Ja kirjalikku suhtlusvormi on vaja üldse selleks, et ta segab mu jutule pidevalt vahele.

Joonas, ja ma kasutan tema nime, sest anonüümsus on ainult illusioon, manipuleerib minuga. Mina, jah, olen kahjuks temperamentne inimene ja mul ajavad närvi mustaks mingid idiootsed võited ja pidead vahelesegamised. Ma ütlesin telefonis mitu korda, et kuule, ma katkestan kõne ära niimoodi. Miks ma ei katkestanud? Olin vist nõrk, lootsin edasi suhelda. Pealegi, ma oleks ju mingi hale ja lapsik, kui ma katkestaks, eks. Aga tema katkestas kohe, kui vähekegi solvus. Jah, tean, see on lapsik, et miks mina ei või, kui tema võib.

Okei, kirjutan teistest teemadest ka, me niikuinii nämmutame neid samu teemasid juba mitmekümnendat ringi omavahel. Mul on õllekõht. Nagu ma ise ei teaks. Mina ise arvan, et selles on süüdi see, et ma kunagi tegin rasvast nõretavaid friikartuleid. Kategooriliselt eitan seda, et mingid burgerid selles süüdi oleks. Burgid teevad paksuks, kui neid süüa näiteks kolm korda päevas. Ma söön nädalas kaks, harilikult vähemgi. Ja mu kaal püsib sama. 2006. aasta suvi oli mul istuv töö ning tööpäeva lõpus olin ma liiga väsinud, et kuhugi minna. Siis kaalusin liiga palju. Aga juba aasta lõpuks oli see läinud. Kui seda mitte arvestada, olen stabiilse kaaluga. Kui kaal ei suurene, ei ole see ju juurde võtmine? Jah, mul on kõht. Ma ei saa minna aastasse 2003 ja öelda endale, et ära söö nii palju friikaid.

Nüüd ehk veidi huvitavam teema. Peale Joonase on palju eestlasi, kes vihkavad venelasi ja põhjuseks toovad ajaloo. Kui kaua tuuakse Nõukogude liitu ja massiterrorit, genotsiidi katset ja kultuuri lämmatamispüüet ettekäändeks? Ma ei eita jubedusi, aga ei leia ka, et kogu vene rahvus on süüdi, et neil olid tõsise väärarenguga poliitikud-kindralid? Ning aprillimässus on süüdi pigem vene tähtsate ninade manipulatsioon, kui need mässajad ise. Mässajad on süüdi ainult selles, et nad usuvad neile nende emakeeles ettesöödetavat infot, mida nad ei pea vajalikuks üle kontrollida. Niipalju, kui mina tean, ongi nii, et venekeelsed kanalid ja ajalehed levitavad Eesti kohta enamasti laimu. Mina kui võhik julgen näiteks tuua, et mingisuguse suhteliselt tundmatu kuju ümber korraldati hull rabelemine, kuid kui omal ajal Lenini kujusid maha võeti, et olnud minu mäletamist mööda mingeid mässe.

Ja kui juba kirjutamiseks läks, siis mul savi. Minu tagasihoidlike teadmiste kohaselt on praeguse majanduskriisi kujundanud pankade tohutu laenamine ja võimetus neid laene välja maksta. Joonas ütleb mulle aga mingeid argumente toomata, et selle korraldas Illuminati. On ju suhteliselt sarnane kristlaste kombega igasugu asjade Jumala kaela ajamisega? Mõni ime siis, et ütlen Joonasele, et tema religiooniks on Illuminati. Jah, see on kõik lahe, et maailma valitsejad on vaid mingid marionetid ja tegelik võim on Illuminati, aga ei tasu neid kõiges ka süüdistada. Pealegi, kui nende eesmärgiks on uue maailma korra loomine, siis ma võrdleks neid anarhistidega. Mõlema eesmärk on kukutada praegune süsteem, mõistmata, et ajapikku tekib iseenesest uus süsteem, mis paratamatult kõigile ei meeldi ja tekivad uued sabotöörid, kes korda õõnestavad.

Ja mul ei ole vaja prognoosida, millise reaktsiooni blogimine Joonases esile kutsub - Jajah, jookseme blogima, hurraaa! Päästja pihitool. Kui vana sa oled? Teenageri käitumine ei vii kaugele. Kallis Joonas, ma räägiks heameelega sinuga telefonis, aga sa ei lase mul kunagi oma seisukohti põhjendada, sa segad mulle momentaalselt vahele, kui esineb mingi väikegi sõna või lausejupp, mis ei sobi sinu hoolikalt konstrueeritud maailmaga. Ja isegi, kui saan rahus põhjendada, ei jõua sulle tihti kohale ja sa tuled samade küsimustega.

Näiteks sobib hästi see, et kui mul kodus olid kaitsmed, või mis iganes selle asja nimi on, läbi ja see metallplaat läks tulikuumaks ja sädemeid sähvis ning iga vooluvõrgus olev asi andis sinna oma panuse, otsustasime me kodus võimalikult vähe voolu tarbida. Mina aga jätsin arvuti sisse, kuid MSNist tulin ära, tehes vea Joonasele ütlemise näol. Esiteks tuleb ta nüüd seda ette heitma sõnastusega, mis vihjab, nagu ma arvaksin, et MSNi programm võtab voolu ehk mida rohkem programme arvutis lahti on, seda rohkem võtab arvuti voolu. Ja teiseks, saades teada, et tegelikult ühendasin vooluvõrgust lahti Internetti toova seadme ehk ruuteri, hakkab pihta see jutt, et ruuter võtab nii vähe voolu, et lausa hale. No las ta võtab, aga iga vooluvõrgus olev asi suurendab ju kogutarbimist.

Muide, ma niisama mainin, et saan aru su soovist tänapäeva noortega kaasa rääkida ja teemat jagada, kuid ei tasu tulla lagedale väitega, et ehk endine A-Rühm on nüüdne Toe Tag. Kui muidugi väga aus olla, siis Toe Tag oli enne olemas ning kui tuli A-Rühm, ei läinud Toe Tag laiali ju. Puntides on lihtsalt erinevad inimesed. G-Enka ja Revo on mõlemas, Paul Oja on ainult Toe Tag'is ning Cool D, Kozy ja DJ Critical ainult A-Rühmas - ,ainisin seda, kuna sa väidad mulle, et Kozy on kindalat Toe Tag'is.

Vahepeal pidasime mingid rahulikud telefonikõned maha ja nüüd jälle, lülitasin mõlemad telefonid välja. Jah, põhjustesse süvenemata jääks mina ju süüdi, sest mina ju karjusin: MA EI OLE LÕPETANUD!!!, mille peale Joonas toru ära pani. Konkreetne teema on suht tühine, kuid taandus ikka selleni, et Joonas ei kuula minu juttu lõpuni ja segab oma vastuvaidlematute väidetega vahele. Jah, ma olen äärmiselt väärtusetu inimkönn, et ma ei suuda jääda rahulikuks, kui mu jutule pidevalt vahele segatakse ja ei lasta lõpuni rääkida.

Joonas, sa võid olla solvunud ja kurb ja muud, aga minu tunnetele sa arvatavasti ei mõtle. Need asjad, mida ma sulle pole öelda saanud, ja need tunded, mida ma nende asjade mitte öelda saamisega tunnen, jäävad minu sisse ja ma olen nendest häiritud. Jumal tänatud, et ma saan neist blogida ja selle kaudu ennast välja elada. Oled sa kunagi mõelnud, kui depressivne ja rõhutud inimene ma oleks, kui ma kõik negatiivsed tunded endas hoiaks? Sa oled mu parim sõber ja hoolid must väga ning muretsed, et ma olen kurb, kui olen Triinu ja Sirlet asjatult oodanud ja pole suutnud ärevusest oma elu elada, aga miks sa siis ise mu päeva perse keerad?