Mingi klambriga

Ma ei viitsi unenägusid üles kirjutada, aga okei.

Eile nägin, et me tulime Leivi ja Kristiinaga mingilt olengult. Jõudsime Kristiina juurde, läksime üles, ja siis andis Leivi mulle Kristiina aadressi. Siis läksime Leiviga välja, kuid Leivi hoidis jalad ristis ja ütles, et tal on pissihäda. Meil aga polnud Kristiina uksekoodi ja kuigi Joonas elas lähemal, siis, kuna Leivi seda ei teadnud, ütlesin ma, et minu juurde on umbes kilomeeter. Hakkasime mööda maanteed minema. Nägime mingit staadiumit, mida ümbristes suur punane mitmekordne turnimisstruktuur. Noh, nagu laste mänguväljakutel.

Mina ronisin kolmandale ehk viimasele korrusele ja hakkasin seal jalutama. Leivi oli aga teisel korrusel ja küsis seal seisvalt turvamehelt, kus saaks pissile. Mina hakkasin ka teisele tulema, kuid turva ütles, et ma pole siia oodatud. Ma ütlesin midagi hullult tarka, umbes: „Sellest, mille vastu sul kirge ei ole, tuleb lahti lasta,” ja ronisin alla ning jooksin minema. Leivi tegi seal aga vist midagi väga valesti, igatahes, kui tagasi vaatasin, nägin enda poole veeremas suurt vaibarulli, kus kuhu sisse oli Leivi keeratud. Kuigi ta tahtis välja, võtsin ta sülle ja hakkasin läbi kinniste väravate minema.

Väravad olid kinni mingi klambriga, mida sai üles libistades ära võtta. Läksin väravast sisse ja pöörasin ringi. Uuesti ringi pöörates nägin mingit suurt veokit, mis tahtis väravast välja sõita. Tahtsin mööda minna, aga ta tagurdas ette. Jäin siis hoovinurka ootama ja küsisin Leivilt, mis juhtus seal staadionil, mida ta tegi. Siis ärkasin üles.

Täna olin kuskil kaubamajas, neil oli seal plaatide soodusmüük. Vaatasin plaate, keegi küsis Scooter’i plaati, ma nägin midagi sarnaselt must-valget, tahtsin teda aidata, aga see oli hoopis mingi vene plaat. Mingi väike blond pubekas trügis must mööda ja lükkas mu pikali. Kui ta tagasi tuli, nõudsin selgitust. Ta ütles: „No sorri, onju”.

Vaatasin Terminaatori plaate. Seal oli paar vana head plaati, aga need olid mingid uustrükid, mida esitles millegi pärast Dj X, ja millel olid mingid lisalood vahel. Hakkasin mingit plaati vaatama, aga tuli välja, et sellele plaadile oli neoonkollasel taustal kahvatusinisega kirjutatud Jää-Äär.

Edasi siirdusin mänguasjade osakonda, kust mingi poetöötaja tuli välja suure käruga, mille peal olid automudelid. Osakonnas sõitis mingi laps auto või rattaga ringi ja ütles Lisa Simpson'i häälega midagi mudelite kohta. Mudelitest edasi olid Legod. Millegipärast oli müügil pikk rida üksikuid mehikesi. Alates sellest roheliste dresside ja nokamütsiga vennast kuni arstideni.

Olid kolm arsti, üks punase lipsuga ja kaks viimast päikeseprillidega. Edasi tuli üks kiirabilennuk, mis maksis midagi üle 800.-. Kiirabimehed aga hakkasid rääkima, see prillideta ei osanud mingit operatsiooni täpselt teha, ja need prillidega assisteerisid. Kui oli aeg kõik sisse tagasi panna, ähvardasid prillidega mehed mitte enam õpetada. See punase lipsuga ütle midagi, et paneb samamoodi sisse tagasi, kui välja võttis.

Tegelikult oli see lipsuga mingi paha. Läksin tema tuppa. Hiljem hiilis sinna ka tema naine. Hüppasin talle peale, et teda küsitleda, kuid ta ütles, et ruumis on veel keegi. Lasin ta lahti ja ta läks taha nurka. Järsku haaras teda mingi käsi – see oli selle arsti tütar. Tütar hakkas ukse poole liikuma. Püüdsin ta kinni ja panin ta jalge vahele, nagu me hakkaks seksima. Aga seda me ei hakanud, ma hoopis küsisin ta käest mingeid asju. Mul oli huulepeal vesivill, mis oli katki läinud. Küsisin, kuidas ohatised paranevad, ja pakkusin seletuse välja. Ta noogutas.

Siis tuli isa koju. Meie tütrega olime just ukse taga ja sealt ta ka meid leidis. Me ütlesime, et ei teinud midagi, rääkisime vaid. Mees aga hakkas mind kägistama ja pähe taguma. Kuna ta oli aga purjus, kukkus ta maha ja ma panin jooksu. Hakkasin treppide poole jooksma. Trepiplatvormil polnud aga piiret, seega jooksin üle ja hakkasin kukkuma. Kukkumise asemel aga ärkasin.

Vot see oli väga pikk intro, tegelikult tahtsingi öelda, et nii mõnus, et teadvus mind õudse eest hoiab. Ja see on alati nii, et kui kuskilt kukun, siis ärkan üles. Ma usun, et see on teistel ka nii, aga tore ikkagi.