Sunday 5 July 2009

Draft autosaved

Mõned teist teavad, et mulle ei meeldi "Greatest Hits"-tüüpi kogumikud. See pole alati nii. Näiteks Kylie Minogue puhul pole mul tulnud kunagi mõtetki otsida välja tema enne 2004ndat ilmunud albumeid. Põhjus teadmata. Modern Talking jällegi on liiga igav, et mittehitte kuulata. Kuigi ma olen kuulanud ja on meeldinud.

Nagu teada, harib Wikipedia meid kõiki - ka selle teema kohta on artikkel. Tähendab, mitte, et miks mulle sedasorti kogumikud ei meeldi, vaid nähtuse kui sellise definitsiooni kohta. Kuid ärge tulge mulle ütlema, et inimesed ei ole laisad. Anna kellelegi link ja sa võid olla kindel, et see ei ole kindel, et ta seda loeb. Seega võtan artikli siin lühidalt kokku, lisades täiendusi.

"Greatest Hits"-tüüpi kogumikke on harilikult artistilt oodata siis, kui temalt on ilmunud piisavalt palju edukaid laule, enamasti singleid, et täita terve plaat. Eriti viljakatelt artistidelt on ilmunud mitmeid selliseid kogumikke, näiteks Queen. Samas tuleb olla ettevaatlik, sest on ka artiste, kes ehk ise ei toodaks niipalju kogumikke, aga rahamaiad plaadifirmad lasevad välja kümneid kogumikke suhteliselt samade lauludega, näiteks Boney M., kellel on kaugelt üle paarikümne kogumiku, muidugi mõned on lugude ja versioonidega, mida stuudioalbumitel pole (Long Versions & Rarities).

Säärased kogumikud on välja lastud eesmärgiga rahuldada inimesi, kellele meeldivad mõned lood, kuid mitte ükski tervikalbum. Ka sobivad need inimesele, kes tahab artisti loominguga tutvuda, kuid esialgu ei taha raha kulutada mitmetele plaatidele.

Sageli on "Greatest Hits"-kogumik märk sellest, et artist jätab muusikategemisega kas jäädavalt või mõneks ajaks hüvasti või et bänd läheb laiali, mis puhul on võimalik, et mõni bändi liige jätkab soolokarjääri. Näiteks Robbie Williams ansamblist Take That (kuigi bänd tuli hiljuti uuesti kokku).

Definitsiooni järgi on "Greatest Hits"-kogumiku ja "Best Of"-kogumiku vahe selles, et esimene hõlmab suurima müügieduga singleid, teine aga kellegi arvates artisti parimaid palu, millest vähesed, kui üldse, on hitid. Kahjuks ei huvita see kedagi ja artist tembeldab oma "Best Of"-kogumiku ikka Greatest Hitsiks.

Kindlasti ei vääri aga "Greatest Hits"-nimetust kogumik, mis on välja antud pärast ainult kahe-kolme plaadi ilmumist, välja arvatud muidugi juhul, kui need kolm plaati on igaüks ilmutanud vähemalt viis edukat singlit, kuid seda ei juhtu peaaegu kunagi. Samas on nad teatud juhul vajalikud. Kuigi No Mercy'lt on ilmunud vaid kaks plaati, ilmusid need kümme aastat tagasi ja on ammu läbi müüdud, seega nende Greatest Hits on ainus plaat, mis on suhteliselt kergelt kättesaadav.

Tihti ilmub artistilt Greatest Hits, kus peal on paar uut või varem avaldamata laulu. Need on seal peaasjalikult selleks, et fännid, kes omavad kogu artisti kataloogi, tunneks vajadust oma kogu täielikkuse nimel kogumikku osta. Samas, kuigi on ka juhtumeid, kus ka uued laulud osutuvad edukateks, on suur võimalus, et uued laulud on selles mõttes ebaõnnestunud, et kogumik ei vääri enam nime Suurimad hitid.

Lõpuks ei tasu ära unustada lihtsat ja tegelikult väga loogilist asja. Greatest Hits sisaldab artisti parimat loomingut, hittsingleid, mille näol on kahjuks tihti tegu lauludega, mille atraktiivsuse nimel on artist ja produtsendid ekstra vaeva näinud, seega, soovides veenduda artisti tegelikus headuses, tuleks kuulata ka lugusid, mida pole singlilootuses lihvitud. Nimelt hea bändi puhul on ka need head, keskpärase bändi puhul on aga tegu täitelugudega, millel pole eriti suurt kuulamisväärtust.

No comments: