Joonas aeg-ajalt pahandab minuga, et ma suhtlen koguaeg konnatiigiga, just nagu minu ja seega ka tema sõbrad oleksid mingid väärtusetud inimkõntsad. Olgu sellega, kuidas on. Aga mina kui selline tagasihoidlik äpu püüdsin siin Pärnus endale tuttavaks hankida ühte punasejuukselist neiut, kes sööklas vahepeal ringi siblis. Kasutasin selleks modernset metoodikat, kirjutades talle plaadi, kuhu peale panin Freddie Mercury loo Love Me Like There's No Tomorrow. Eks see võis ta ära ehmatada, aga katsu sa leida laulu sõnumiga hey, I slightly like you, would you be my friend? Ahjaa, plaadile kirjutasin oma telefoninumbri.
Tegelikult oleks ma tahtnud temaga kuskil lihtsalt jalutada, kuid ei ole ka välistatud, et tema mõtles, et ma tahan temaga lihtsalt põõsa taha minna. Nagu isegi juba järeldate, jäi jalutamine ära, sest tal oli üks või rohkem neljast põhjusest: (1) tal on mees, naine ja lapsed, (2) hotelli eeskirjad keelavad teenindaja-kliendi suhed (3) ta peab hommikuti vara tõusma ja päeval tal pole vaba aega, (4) ma lihtsalt ei koti teda.
Tema terroripilv võib aga kuivada varem, kui ta lootis. Nimelt kui täna terve päev vihma sajab, siis me tuleme emaga siit juba täna õhtul ära, mis tähendab seda, et kell üksteist on mul jälle püsiühendus. Muidugi kui päeva jooksul murrab Päikesepaiste pilvedest läbi, siis tuleme homme mingil ajal.
Aa, ja eile oli mul sööklas fotokas kaasas ja ma küsisin Punaselt, kas teda pildistada võib. Vastas ei tea. No selge; kui ei tea, siis vist eriti ei taha. Võimalik, et mõtles, et panen tema pildiga intiimteenuseid pakkuva kuulutuse netti. Tegelikult tahtsin pilti mälestuseks või nii. Tegin siis pilti kõige usaldusväärsemast isikust, kes kunagi sinu eest ära ei jookse:
Monday, 11 August 2008
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
11 comments:
surmkindlalt variant nr 4.
Huvitav, kes sa oled, aga mul on kahtlus, et sa oled mõni tüüpiline minuvihkaja. Samas ei saa su kohta midagi öelda, sest sa, nagu näha, uus, blogitu kasutaja. Seega, kui oledki Punane, siis okei, ise tead, millega riskid; kui aga mingi muu, siis... kallikene, kui ma sinu normaalsuse raamidesse ei mahu, siis see ei tähenda, et ka kõik teised minu peale oksendavad. Kuid ma tänan, et ainult sellepärast konto tegid, et mulle mõista anda, et ma ei meeldi sulle. Ma vist tähendan sulle palju.
ei ole ei uus ega blogitu, kontol lihtsalt blogi aadressi ei näita, sinu pärast poleks küll viitsinud kontot teha, pigem oleks kommenteerimata jätnud. see oma konto alt kommenteerimise kohustus on päris haige muidu.
ei tea kui tüüpiline, aga sinuvihkaja olen vist jah, kuigi see ei puutu siia. hoopis see, et päris tobe lähenemisviis naisterahvale, ma ei kujuta küll ette, millist inimest selline tegutsemine e i tõukaks eemale. selles stiilis huvi väljanäitamine oleks ehk 30 aastat tagasi mõjunud, aga tänapäeval ei.
ma ei tea, kuidas saad üldse arvata, et sinu pärast konto tehtud on, kui seal on selgelt näha, et "on blogger since 2006".
ma hakkan aru saama, miks sa, dandee, ei lase anonyymselt kommida.
oled kogunud endale mõned probleemsed klammerdujad sappa ... parem ära tee neist välja (kui sa just ei naudi sellist varjuteatrit)
Aga võimalik, et ma lugesin ühe ainsa, väikese, väga kaheksale sarnaneva numbri valesti, ah? Ning see minuvihkamine pimestab nähtavasti ka sinu loogikat ja teadmisi. Esiteks, kui sind plaat ei kõigutaks, ei tähenda see, et ka teised... Teiseks, cd-plaat oli, vähemalt algsel kujul, olemas ka 30 aastat tagasi, aga esimesi plaate esitleti rahvale aastal '83, siis tuli müüki ka esimene mängija, kuid alles aastal '90 tuli välja isekirjutatav cd-toorik. Enne seda sai cd-plaate teha vaid suurtes tehastes, kus oli cd-press, enne mida sa pidid valmistama masterdisc'i ehk šablooni.
Pealegi, ma arvan ikka, et oled minus liiga kinni. Kui tuleks mõni sulle meeldiv tunduv poiss, keda sa võtaks puhta lehena, ja annaks cd-plaadi, siis sa ehk ei hakkaks põlastama. Praegu on su loogika järgnev: Mina olen rõve, järelikult kõik minutehtav on rõve. Kui ma ka lõpetaks sõja Gruusias ja nälja Aafrikas, oleks ka see tegu rõve, sest kamoon, vaata, kes tegi.
SELLES STIILIS, mitte cd-plaat, pointile saad ikka pihta. jäta kord juba oma täiesti veidrad kompleksid, cd-plaat oleks ükskõik kelle käest äärmiselt tobe, sõja lõpetamine on eriti nõme võrdlus. no võib-olla sinu jaoks sobilik, kui sul sellistest probleemidest ükskõik on, aga jah...
Mis sõtta puutub, siis sorri, eeldasin, et näed ideed, mitte sündmust. Sõda on kole ja nõme ja asjatu ja mis iganes, aga näite mõte polnud ju sõjaga seotud.
Ja mis puudub ikkagi CD-plaati, siis mida? Surnud lilli, millepärast naised ogaraks lähevad? Ja kui ma läheneks neiule mingi ilgelt romantilse luulekogust mahakijutatud luuletusega, siis mis vahe on sellel ja teise esitaja loominguga plaadil? Kumbki pole omalooming.
Ole siis oma illusioonides targem ja ära vaidle ehk siis targem annab järele. Minu arvates on ikka asi selles, et mina kinkisin CD. Kui sulle tuleks keegi ääretult atraktiivne vastassoo esindaja ja ulataks kirjutatud plaadi, vaevalt sa ütleks, et kuule, tõmba uttu oma odava pasaga. Ja kui ütled, siis noormees, juhul, kui ta on vähegi arukas, saab aru, et oled selline, kes, kasutades klišeed, otsustab raamatu üle tema kaane järgi.
surnud lilled on ka juba veidi iganenud asi, nende hulgast on eriti tobe näiteks punane roos (ei, kellegi peale kade pole). sellises olukorras näiteks. luuletus oleks ka muidugi samasugune tobedus. nii vaimuhaigelt sellele "ääretult atraktiivsele vastassoo esindajale" tõesti ei vastaks, aga ega sellisest tegutsemisest ei vaimustuks kah, ära oleta :( ka kaane järgi saab päris palju öelda, see on loll jutt, et igaks juhuks tuleks kõiki inimesi sügavuti tundma õppida, et tõesti sajaprotsendilise kindlusega veenduda, et ei meeldi.
point on üldse selles, et kui sa oma cd-situatsioonis oleks sellele naisterahvale tänapäeva stiilis lähenenud ja mitte niiviisi üle pingutanud, oleksid palju suurema tõenäosusega edu saavutanud. ikka kõvasti suurema, täiesti kindel.
Muidugi oleks ma võinud ta piltlikult öeldes põõsa taha kutsuda, aga kui ma oleks käitunud kuidagi, kuidas ma tavaliselt ei käitu ja talle näiteks sellisena meeldinud, kas ma oleks talle siis ka meeldinud endana või selle kellegi teisena?
Aga üldiselt, ega ma temast mingit erilist suhet lootnudki, vähemalt võib olla on tema õnnelik, et pääses mingi rõveda ahistaja käest. Muidugi juhul, kui ma üldse suutsin oma olemasoluga tal mõtetes olla.
Aga muidu, selle kaane järgi ma vist sulle ei meeldiks (kui sul poleks juba arvamusi minu kohta), sest ega ma pole mingi julge, ka ei oma arvamust, et mees peaks kõike igalpool koguaeg alustama?
mis põõsa taha kutsuda, saab ju lihtsalt ÖELDA, et sa tundud huvitav ja tahaks tuttavaks saada. no sama sõnastus muidugi mitte, aga mõte on selles, et ei pea ju lähenema millegi enamaga, sest lihtsalt kellegagi tutvudes pole nii või naa tavaliselt ju kohe eesmärk mingit hullu armusuhet luua, isegi kui ta vastassoost on.
Post a Comment