Minu muusikalemmikute hulka kuulub kahtlemata ka Michael Jackson, eriti tema album Thriller, kuid ka HIStory on hea; ma mõtlen duubelkogumiku teist plaati. Ka Blood on the Dance Floor on hea plaat, Dangerous ja Bad pole eriti viimasel ajal kuulamist saanud, Invincible on minu mäletamist mööda kuidagi nõrk.
Jah, lapsed on temapool ööbinud. Aga mõelge, Jackson on ju kuulus ja rikas, ning mis oleks tema maine hävitamiseks ja kohtu kaudu raha saamiseks parem viis, kui võtta aluseks see, et tema juures on lapsed ööbinud ja väita, et ta on pedofiil? Mina näiteks ei usu, et ta seda on. Minuteada on Jackson lahke inimene ja tahab aidata puudustkannatavaid lapsi, ja kui näiteks lapsel kas ei ole kodu või on vägivaldsed vanemad... Mina ehk lubaks ka sellistel lastel enda juures süüa ja magada, kui mul muidugi ülisuur elamine oleks, kuid arvatatavasti tembeldataks mind kohe pedofiiliks ja eksisteeriks soov mind näiteks maha lüüa. Kusjuures mahalöömine teeks tembeldajate elu ju kohe palju paremaks ja kvaliteetsemaks, eriti vangis või tagaotsitavana.
Isegi kui Jackson on teinud lastega seksuaalseid toimetusi, on hale, kui inimene ei suuda lahutada Jacksoni muusikat tema pedofiiliast ja liigitab tema muusika automaatselt pasaks, kuna ta on pedofiil. Kui pedofiilia asendada homoseksuaalsusega, käib üldjoontes sama jutt ka Elton John'i, George Michael'i ja ühe andekaima viimasel ajal elanud muusiku, Freddie Mercury, kohta. Kui nende artistide muusika ei meeldi sulle, kuna ei ühti sinu muusikamaitsega, siis on teine asi, aga eelistuste tõttu mustata on mõttetu.
Mulle näiteks meeldivad Lindsay Lohan ja Kirsten Dunst. Mõlema kohta on suhteliselt teada, et neile meeldib pidutsemisega liialdada ja Lohan olevat lasknud karjääri huvides oma rindu suurendada, mis on nagu ekstrahale. Ei pea vast lisama, kuidas ma neisse asjadesse suhtun, aga ega ma sellepärast jäta nende filme vaatamata.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment