Veidi kohatu on nimetada enda lemmikuks artisti, kellelt oled kuulnud vaid mingit greatest hits kogumikku. Mina püüan vahelduva eduga seda vältida, muidugi tänu internetile, sest mul pole niipalju raha, et lambist plaate osta. Reeglina üritan tõmmata suurimat hitti sisaldava albumi, sest tihtilugu on parimast hitist kumav energia ka teistes plaadi lugudes.
Näiteks Bryan Adams'i suurimaid hitte "(Everything I Do) I Do It For You" on pärit albumilt "Waking Up The Neighbours", mis on läbinisti energiline ja vahva, mitte uimane nagu "Room Service". Muidugi ka see on hea ja tore, aga mitte nii hea ja tore. Teisi plaate ma pole kuulnud.
Samas näiteks enamik minu kauaaegse lemmiku Roxette'i plaate on head. Esimest ma pole kuulnud ja viimane on natuke ära vajunud. Viimase all ma mõtlen ikka "Room Service'it"; mina pole süüdi, et nad on lasknud vahepeal välja kolm greatest hits'i ning igaühe jaoks mõne uue loo teinud. Muide, mul ei läinud nimed segamini, nii Roxette'i kui Bryan Adams'i viimane plaat kannab nime "Room Service". Mingi viktoriiniküsimuse saaks sellest.
Muidugi osad kommertsbändid, nagu neid halvustavalt kutsutakse, teevad küll häid hitte ehk lugusid, mis antakse singlina välja, ja mida kedratakse raadiojaamades ja ka pidudel, aga mittehitid ehk siis mittesinglid, on suhteliselt magedad.
Viimase kohta näiteid ei too, sest blogger.ee's olevad maitsekunnid hakkaksid oksendama. Sellest, mis kriteeriumitele peab vastama tõeline bänd, lugege siit
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
cascada plaadiga on näiteks nii, nagu su eelviimane lõik ütles, üks hea lugu, ehk raadiosingel ja ülejäänud on halvad.
Pakito on enam-vähem sama. Hitt on hea, aga mingi kolmanda loo pealt panin kinni, sest ei suutnud seda taluda
Post a Comment