Hiired tuules

Finaaldestonatsioonil oli tiinilõikuritega vähemalt üks ühine joon peale selle, ei ohvrid olid ühe erandiga alla kahekümne. Nimelt oli mängus politsei, kes seletusi ei uskunud. Scary Movie või mõni muu paroodia võiks seda ära kasutada ja teha midagi umbes niisugust, et Jack lööb John'ile politsei nähes noa kaela, ja politsei üleb hiljem, et ei usu seda. Või noh, saite ideest aru. No ja seda õpetas finaaldestonatsioon ka, et kui neiul on pruunid juuksed, on ta mingi imelik, aga kui ta on blond, on ta normaalne. Vähemalt Clear'i tundus olevat iseloomu vahetanud, kui tal olid juuksed blondid. Teise osa juures oli väga hea koht see, kui see prillidega neeger üritas endale laetud revolriga kuuli pähe lasta, kuid revolver tõrkus terve salvetäiega. See näitas ka Surma kangekaelsust, et no ei lase valel inimesel surra ja kõik. Joonas ütleb, et teine oli parem. Ma ei tea, erilisem ta küll ei olnud, kuid lisas siiski uut infot. Kõik, kes olid kuidagi seotud originaalõnnetusega ehk siis selle lennukiga, olid ikka mingitpidi neetud. Aga ei pea ma seda osa paremaks ega halvemaks.

Küll aga arvestades seda, et surevad ka need, kes olid seotud originaalõnnetusest pääsenutega, ma loodan, et tuleb mingi Scary Movie, või miks ka mitte Finaaldestonatsioon 4, 5 või 6, kus surevad mingid suvalised tüübid, kes kasvõi juhslikut ja ääri-veeri puutuvad kokku nende surmapetajtega. Võimalikult absurdselt muidugi. Näiteks Maria pääseb õnnetusest, talle helistab Barbara, kes silitab pärast kõnet oma koera Pandat. Ja siis näidatakse nende spuukide coinsidenside kaadritega, kuidas Panda sureb. Või veel parem, Panda sööb õues oma kausist koerahelbeid, neelab pooleldi alla sinna sattunud hammasratta, köhib kuidagi selle välja mööda jalutava Hanna käekotti; ja kuna Hanna läheb bussi peale, siis buss möödub ohtlikult lähedalt Gary'st, Gary, suutnud kokkupõrke vältida, jalutab õhtul pargis ja annab mingile joodikule raha; joodik läheb poodi ja ostab viskit; kassiir, kellele joodik maksis selle Gary antud rahaga, saab obaduse telliskivilt, mille kukkumine sai alguse realiseerivustähtaja ületanud piimast.

Kui nüüd järele mõelda, siis see ei lähe päris kokku surma plaani ideega, aga absurd on ju põhiline. Kolmanda osa vaatasin ka ära ja siiski on minu vaieldamatu lemmikstseen kolme filmi peale see, kuidas üks tips klammerdajaga kuklasse saab. Või noh, naelapüstoliga. Ja eks on ka lootust, et selle solaariumiintsidendi peale nii mõnigi ei julge enam solaariumi minna. Igati viisakas järg on, ma ei pea ühtegi osa halvemaks ega paremaks. Aga üldiselt oli selle vaatamise mõte hoopis eksperiment; nimelt et kas mul on uinumisega raskusi ja kas ma näen õudusunenägusid, olles vaadanud kolme õudusfilmi jutti. Iseenesest suhteliselt ennustavate tulemustega eksperiment, aga ikkagi, tehtud.