Selle teatud intsidendi algus on seotud muusikamaitsega, mille üle vaidlemine on nagunii mõttetu, aga see selleks. Asi oli igatahes nii, et üks teatud inimene (kolmas osapool) kirjutas selle teise teatud inimese shoutbox’i Last.FM’is, et dandee sakib, vaata minu profiili, seal on õige muusika. Juhin tähelepanu sellele, et see oli ilgelt täiskasvanulik. Selle peale kirjutasin mina midagi stiilis “/----/ aga küsi [selle teise] käest, äkki see ei meeldi talle ja seega pole õige muusika.” Olgu, mitte kõige täiskasvanulikum, aga see lause kasutas selle kolmanda osapoole enda loogikat. Seepeale kirjutas shoutbox’i omanik mulle, et ma peaks olema täiskasvanulikum. Mina, saades aru, et talle ei meeldinud minu mitteükskõikseks jäämine, küsisn, et kas ma pean siis olema tuim ja igav, mille peale ta vastas, et ei, kuid täiskasvanu peab kriitikale vastu. Üritasin selgitada, et konstruktiivsel kriitikal ja “sina sakid”-suhtumisel on vahe, ja sellepeale tuligi “blaa blaa blaa, ma ei viitsi enam sellest rääkida”.
Okei, tegin vahepeal ühe pausi, et sel ajal mõtelda oma edasine sõnastus läbi. See, mis mind häiris, oli mõistete “lapsik” ja “täiskasvanulik” kasutamine. Ütlemine, et keegi pole täiskasvanulik, on natuke solvav, ja mis tähtsam, natuke vale. See on muidugi imho, kui kasutada levinud netiväljendit. Loomulikult oleks õigem ignoreerida mingi suvalise netikommentaatori kriitikat, eriti, kui see on pisut lapsikute argumentitega. Aga öelda, et selle mitteignoreerimine on lapsik, on ka vale. On inimesi, keda saab üles kütta ja inimesi, keda ei saa. Seega pole see seotud lapsikuse, vaid temperamendiga, täpsemini võimega suuta rahulikuks jääda. Ehkki see on kahtlemata seotud täiskavanulikkusega, pole see kindlasti otsustav kriteerium, ja kasutada seda sellena on eksitav.
Olgu, võib-olla polnud see jutt veenev, aga minu jaoks sellest piisas, et see inimene kaotaks minu silmis tohutult respektipunkte. Lisaks veel see, et ta teeb komavigu, ja pani mulle MSN’is bloki selle eest, et ma üritasin selgeks teha, et komad on vajalikud. Ja seda ma tegin muideks vaid paaril korral, enamiku ajast ignoreerisin seda, või vähemalt üritasin. Ta ütles muide ka, et ei tunneta komakohti. Võimalik, et ta on siis düsgraafik. Nende puhul on asi muidugi lootusetu, ja mul on endal paar düsgraafikust sõpra, nii et ma tean, mida ma räägin. Samas see on tüütu, noh, nagu minu kõnedefekt võib teistele olla. Nii mõnigi on telefonis küsinud, kas ma olen purjus. Mingi aeg viidi mind isegi arestimajja (käies tuigun ka natuke), ju oli politseil käsk püüda kahtlaseid isikuid. Mingi minoorsemat sorti autopomm oli läheduses, arvatavasti lihtsalt mingi paugutaja.
Rääkides politseist, siis eile või üleeile oli Kauburi ees politsei ja kiirabi, liiklus ka venis. Mingi buss oli kellegi alla ajanud. Andke andeks, et sellest ülipõnevast seigast varem ei kirjutanud. Lapsikuse ja täiskasvanulikkuse teema austajaile teadmiseks, et ma olin ilgelt täiskasvanulik. Või siis taktitundeline. Nägin ära, mis juhtus, aga seisma ja vaatama ei jäänud. Samas oli seal pealtvaatajaid, kellest mõned olid ehk ka täisealised. Ei ütleks, et nad olid või käitusid lapsikult, isegi mitte taktitundetult. Oleks nad olnud mõne meetri kaugusel sündmuskohast, siis veel, aga nad seisid ikka palju eemal. No okei, mõnikümmend meetrit võib lähedal tunduda, aga samas olid nad seismas Kauburi sissepääsu juures, seega oleks kohatu nõuda, et nad poleks seal olnud. Ja nad polnud seal üksi, kuigi mõni paistis küll vaadet nautimas olevat, oli seal ka mingi kamp sõpru. Kui nüüd väga rõhuda sellele taktitunnetusele, siis see on kahe otsaga asi. Ühelt poolt võisid nad olla tõesti kogunenud sinna peale toimunud intsidenti, teisest küljest ei saa keegi keelata sõpradel koos kuskil seista, eriti, kui nad olid seal ka enne. Advokaatlik oletus on ka, et neil võis olla seal kohas sel kellaajal eelnevalt sõlmitud siduv sotsiaalne kohtumine.
Ahjaa, keegi Kelli oli filmiblogis Klassi arvustuse alla kirjutanud, et tahaks Vallo aadressi. Tema nime all on ka link ta reidikontole ja ehkki imed on võimalikud, ei usu, et ta tahaks Valloga mingit sügavamõttelist vestlust aretada.
tl;dr – GTFO!
Viimane lause oli ainult neile, kes tahtsid kirjutada minu teema peale “tl;dr”. Ja antud pilt on natuke modifitseeritud, tegin kirja punaseks. Võin juhatada originaalile. See pole mõeldud vaenulikkusena mu mõne regulaarse ja ka mõne potensiaalselt regulaarse lugeja vastu. See lihtsalt sobis selle viimase lause peale.
19 comments:
saa üle juba. kaua sa keerutad selle teema üle?
buss ei olnud kedagi alla ajanud, vaid bussijuhil oli midagi tervisega, süda jäi seisma minu meelest.
ja "j."ga nõus.
Ma ei tea. Soovitus on muidu hea ja seda muideks irooniata, aga see on minu blogi, minu tunded, ja ma ise ka eriti ei naudi seda, et mind jäävad häirima mingid üsnagi tühised asjad.
Muideks, uut teemat sellest ei tee, aga ütleks ka seda (ja üldse mitte sinuga seotult), et austan sõnavabadust, ja seega ei tea, mis sunniks mind keelama võimaluse oma poste kommenteerida. Isegi kui nad mulle ei meeldi, on nad kellegi arvamused mingil ajahetkel, seega poeetililiselt öeldes killuke ajalugu
Peeter, kas sa olid minust siis enne nii sisse võetud, et sa peale lähemat tutvust ei saa minust üle olla?
Ma ei saa sinust aru. Miks sa ei või mind lihtsalt ära unustada? Kui sul minule respekti ei jagu, miks sa siis ikka loed mu blogisid? Miks sa mõtled minust?
Jah, sinu jaoks, kallis Peetrike, võin ma vabalt düsgraafik olla. Ja võib-olla ka teiste jaoks. Kes teab, äkki ka arstide jaoks..
Minu silmis oled sina jälle nagu väike laps, kes ei kannata kriitikat. Samas ise on väga aldis kriitikat teiste inimeste suhtes tegema. Kuid sinul ja väikestel lastel on ka vahe olemas. Väikesed lapsed on õppimis-ja arenemisvõimalised, sinu puhul ma seda tähele ei ole pannud.
Dandee, sa solvud liiga kergesti.
Oi kus nüüd solvas, eks. Ja muideks, ma ei kasutanud oma teemas nimesid, seega rääkisid sa ise end praegu sisse, nii et paluks mind mitte süüdistada.
Sinu jaoks olin ma jah sinusse ilgelt armunud. Ah et miks ma loen su blogi, miks ma mõtlen sinust? Kuigi on ilgelt romantiline öelda, et ma mõtlen sinust, siis kamoon, see on ju loomulik, et mõeldakse inimestest, kellega ollakse elu jooksul kokku puutunud, eriti kui kokkupuude on ikka ja jälle võimalik või suhtlemisest pole möödas mitmeid aastaid.
Jah, on inimesi, kes unustavad teised viie minutiga. Mina pole selline. Pealegi loed sa ise ka minu blogi, vähemalt praegu lugesid. Ja see blogger siin on suht väike kogukond, kus me tolkneme niikuinii aeg-ajalt üksteisel jalus. Sa ei salli mind, mina sind ka eriti ei jumalda - suur asi onju. Ma olen äärmiselt lapsik, kuid vähemalt olen ma nõus sinuga koos eksisteerima.
...Kuna ma tean, et teisiti ei saa ja seega ei loo ma mingeid illusoorseid tõkkeid, nagu mingi blokkimine ja ignoreerimine. Viimane on ju foorumis vist võimalik. Ignoreeri kasutaja poste?
tead, dandee, sind häirib see 'teema' aga mind häirid sina, suur mees peaks oskama järele anda või vähemalt üle saada, see mida sina teed on lihtsalt hale.
Oi, küll sa olid nüüd irooniline.
See, et sa nimesid ei maininud, ei tähenda, et keegi aru ei saaks, et sa minust kirjutasid! Kasutades su enda lauset: ''..Ja see blogger siin on suht väike kogukond..''
Enamused loevad kõikide blogisid. Ja ma arvan, et mu blog pole just kõige vähemloetavamate hulgas ka, et keegi ei saaks aru, et sa minust kirjutasid.
Ma loodan, et sa enam mind maha tegema ei hakka oma blogides. Kuigi sul on selleks õigus, sinu blog ikkagist. Mulle näitaks see, et sa minust enam ei kirjutaks, natukenegi sinu võimet asjadest üle olla.
Kuule, sa vist ei tea seda, et kõik on subjektiivne. Sinu jaoks oli see sinu mahategemine ja julm mõnitamine, minu jaoks enda nägemuse esitamine situatsioonist
Ja sina, j., ole ise ka "üle". Sa kommenteerid ka teisi inimesi ja suhteliselt teravalt. Kui mingid minoorsed erinevused välja jätta, oleme me sarnased. Ja kui sa oled pada, ei soovitaks eriti katelt sõimata
lol, minoorsed.
ma pole päris ammu teistele sitasti öelnud ning ma tegin seda kõike, kuna mulle pakkus see lõbu. okei, ükskord oli asi teisiti, aga ma vabandasin ka selle eest. ja MINA ei ole mitte mingil moel sinuga sarnane. ära nüüd solvama ka tule.
ja üldse, olen ma midagi praegu rääkinud sellest? ma olen lihtsalt öelnud, et sa peaksid üle saama paula ja oma muusika teemast.
ning põhimõtteliselt sa ei pea mulle isegi vastama enam midagi, kuna ma ei kavatse siia rohkem vaadata.
Einoh, vaata. j on veel eas, kus ta võib sarvi maha joosta, olla terav, sebida alakaid või kurat teab mis ja halada praktiliselt ükskõik mille üle. Erinevalt sinust, dandee, kes sa oled väidetavalt 25. KAMOOOOOOOOOOOON!
j.'l on õigus, ma ei anna järele. Selle taga on ahnus - ma ei suuda jätta kellelegi tunda võimalust, et tal on õigus ja ta on "võitnud", kui tegelikult ei ole. Subjektiivsed tõed, muide - mina arvan, et mul on õigus, seega on minu õigus minujaoks tõde.
Kui j. ütleb, et ta pole minuga sarnane, siis ma arvan, et siin on peidus eelarvamus. Ta vihkab mind ja kes see ikka tahaks olla sarnane kellelegi, keda ta vihkab.
Teiseks, et siis j. muutus rahulikumaks ja enam ei sõima kommentaarides. Noh, igal inimesel on õigus muutuda, aga samas on minevik alati olemas.
Ja porno, kuna sulle meeldivad nähtavasti numbrid, ja sa oled võib-olla neis ka kinni, siis j. on 20, mis on üle 18, mil inimene peaks justkui ime läbi muutuma täiskasvanus, vaoshoituks, rahulikuks. Mõtle sellele, 18 ei ole 20, samas ei ole ka 20 sama, mis 18. Ikkagi 20, mitte 18
Kuna teie, kes te siin vaidlete, näite uskuvat seda, et 18. sünnipäeval muutub inimene kellapealt täiskasvanus, vaoshoituks, rahulikuks, siis miks ütleb keegi 20-aastane, et minu muusikamaitse pole halb, vaid mul ei olegi seda?
Mulle ei meeldi krjutada nii pikalt, aga kuna enamik näib olevat oskuseta näha asju suurtes plaanis, siis sõna "muusikamaitse" asemele võib panna ükskõik mida. Irooniliselt absurdne, kuid ka imekombel sobiv oleks "lemmikvärv". Loomulikult ma saan aru, et kõigile ei pea mu lemmikvärv meeldima, aga ega seepärast ei pea mulle ütlema, et ma olen sellepärast nõme, et mulle see värv meeldib.
Musi, ma tean vanuseid ja numbreid suurepäraselt. Ma tean ka, et viie aastase vahega peaks küll juba veidi täiskasvanulikkust üles näitama, aga suur plaan siin on see, et sina, vanim meist, jonnid ikka veel katkematult ammuse ja unustatud teema üle. Miks? Kust kogu see ebakindlus tuleb? Kelle jaoks sa seda kõike klaarid?
Ja üleüldse. Sa ei suuda saavutada mitte mingi sugust võitu, kui mängus on subjektiivsed tõed. See on kaks või rohkem monoloogi. Seesama 'ma ei kuule sind, sa ei kuule mind'. Mine hüppa kellegagi kaugust ja saad süderahu ning vajadused rahuldatud.
südamerahu isegi.
Heh. Ander ütles bloggeri kokkutulekul, et kunagi ehk saab bloggerist selline kommuun, kus kõik üksteist kepivad. Lugedes siin postitusi ning olles mõnede inimestega rääkinud, siis on tegu pigem kommuuniga, kus keegi üksteist ei kepi, aga kõik seda tahavad teha küll.
Okei, pornograafia, see viimane lõik mulle meeldis. Oleme siis sõbrad edasi
Kusjuures mul endal oli seda posti vaja, et ma saaks öelda, mida tunnen
Mina kui kõige vanem võtaks siis kah sõna. Ma nägin seda "vestlust" seal last.fm-is ja asja point on ju see, et tegemist ei olnud mingi kriitikaga nagu dandee ka inimese moodi seletada püüdis, vaid mõttetu lahmimisega stiilis "sa kannad punast särki, sa oled niiiii nõmää!". Rate.ee on vist paljude inimeste arusaama kriitikast ära rikkunud - see kui sa ütled, et keegi on loll või kole, ei ole kriitika vaid taktivaesus või otsene solvang.
Kriitika on argumendid a la "mulle ei meeldi see muusika, sest see tundub mulle liiga igav". Kriitika tähendab seda, et üksteisest lahutatakse isik ja see omadus/asi, mida tema juures kritiseeritakse. See, et mulle su särk/muusika ei meeldi, ei tähenda seda, et sina mulle ei meeldi.
Ahjaa "blaa-blaa-blaa, ma ei viitsi sellest rääkida" annab signaali sellest, et ütlejat absoluutselt ei huvita, mida ta suust välja ajab ning ta ei vastuta oma sõnade eest. Miks sa siis üldse alustasid kui sul suva on? Ära raiska enda ega teiste aega mõttetute sõnadega.
Btw, dandee, su postituse teine lause on segane :)
Mhmh, poolik. Lisasin lõpu, tänan.
Post a Comment