10

Me olime sadamas, põgenemas hispaania päritolu terroristide eest. Nad võisid olla ka mehhiklased või argentiinlased. Igatahes me ärandasime nende alkoholilaadungiga laeva. Alkohol oli muidugi tõenäoliselt ebaseaduslik. Olime siis merel ja rüüpasime aeg-ajalt lastiks olevat kaupa, kuni üks meist märkas pudelil olevat numbrit “10”, millest ta järeldas, et jook on valminud aasta tagasi. Kas me olime tõesti aasta merel olnud?

Tol hetkel aga tundus see nii. Jõudsime järeldusele, et keegi istub veinikeldris ja teeb veini. Keldrisse me millegipärast minna ei julgenud, seepärast hõikasime luugiavause juurest midagi stiilis “kes seal on” või “tule välja”. Algul kõneles ta meiega keldrist, kuid kui ta välja tuli, nägi mees välja nagu B.A. A-rühmast. Suur tumedanahaline mees, kes kandis khakivärvi tunkesid ja kel oli must hari peas. Mees oli üsna vihane ja porises midagi selle kohta, mis ta teeb, kui ta järgmine kord üles kutsutakse. Siis jäime tormi kätte, vähemalt ma arvan, et see oli torm.

Olime triivinud tundmatule kaldale, kuid otsustasime jääda. See oli viga, sest laevale tulid need samad terroristid. Nad ajasid ning lukustasid meid hiigelsuurde sauna, mida seejärel kütma hakati. Oli üsna palav, eriti kui uksed kinni pandi. Märkasin katte taga suurt akent, ning pugesin selle juurde. Väljas oli talv, lumel seisis mingi tüdruk, kes algul meenutas mulle mu tädi, aga siis enam nii väga ei meenutanud ka. Üritasin saada tema tähelepanu, koputades õrnalt aknale. Tähelepanu saada ei õnnestunud, seega eemaldusin aknast. Kaks mu sõpra olid aga märganud mind akna juures, ja jooksid akna juurde, püüdes seda avada ning selle kaudu põgeneda. Üks ruumis olevatest või ruumi ilmunud valvuritest nägi seda ja läks neid takistama. Üks sõpradest viitas mulle, öeldes: “Tema ju ka proovis,” mille peale valvur vastas, et “proovis jah, aga ei üritanud”. Tol hetkel tundus see lause igati loogilisena.

Meile toodi uus vang, tavalistes mustades nahkriietes mees. Mõtlesin kohe, et tal hakkab palav, kuid enne tahtsin midagi seltskondlikku küsida. See vist ei ole väga seltskondlik, aga ma küsisin, kas ta on strippar. Oligi, või õigemini ma pakkusin väga lähedale. Ta istus selle B.A. kõrvale, ning mina omakorda selle mehe kõrvale. Me hakkasime B.A.’ga laulma 2 Unlimited’i lugu “Let My Beat Control Your Body”, kusjuures minul polnud sõnad hästi meeles.

Läksime B.A. ja ühe teise sõbraga sauna väiksesse kõrvalruumi, kui ma nägin leti taga üht hamburgerit. Mõtlesin, et kui kõht tühjaks läheb, söön selle ära. Vaatasime suurest aknast välja, väljas oli ikka lumi maas. Millegipärast paistis aknast Tõravere laste mänguväljak, no see, kus kiiged on. Ma ütlesin, et äkki selle lageda maa peal, mis oli kusjuures ainult väljaku alguses, sest siis varjas maja selle ära, et selle lageda maa peal võivad valvurid mind märgata, aga muidu läheksin üle mänguväljaku ja keeraksin vasakule, siis paremale, ja olekski kodus. “Mul on võtmed ka,” ütlesin.

Sel hetkel aga astus sisse vanem naisterahvas ja ütles: “Poisid, teie aeg on täis, võite minna.”. Loomulikult tuli see meile üllatavalt, aga läksime siiski saunaruumi ja hakkasime lahkumiseks sättima. Mina jäin natuke kauemaks, tahtsin selgitust küsida, et mis “aeg täis”, aga ma ei jõudnud selleni. Järsku hakkas ruum täituma punaste Cacodemon’itega ja nurgas läks uks lahti, kust hakkasid tulema Archvile’id. Karglesin seal natuke selgusetul eesmärgil ja siis ärkasin üles.

Noh, näete öösiti ka selliseid unenägusid? B.A. ja terroristid on mõjutatud mu viimase aja A-rühma vaatamisest, Cacodemon ja Archvile on sõdalased mängust Doom, 2 Unlimited oli see, mis mängis mul magamise ajal.