Jätan öösiti arvuti sisse, ja miks siis mitte ka Winamp'i. Vahel tulevad mängitavad lood mulle unenäkku, nii ka täna. Nägin nimelt, et oli mingi pikk pidulaud, kus taga istus hulgaliselt rahvast. Esinema oli kutsutud ka mingi laulja, kuid üks mees lauast laulis nii kõvahäälselt kaasa, et laulja tasandas oma häält. Algul püüdis kaasalaulja lauanaaber teda vaigistada, kuid kui see ei õnnestunud, loobus. Laulu ma ära ei tundnud, ka ärgates mitte, kuid ma teadsin ometi, mis plaat mul mängis. Kaubamajas pleierit kuulates viskas mulle aga selle loo ette. Endalegi üllatuseks oli see Max-Him "Lady Fantasy", mis ei ole mu lemmiklaulgi. Noh, ma nimetan lemmiklauluks kõiki neid laule, mis mulle meeldivad. Aga põhjus, miks ta unenäkku tuli, ja justnimelt sellisele kohale, on vist see, et laulja just ei karju, aga laulab väga intensiivse häälega.
Paljud teist teavad ehk lehekülge chucknorrisfacts.com. Ma tean, et Joonas küsib, et miks see Chuck Norris ameeriklastele nii südamelähedane on, et temast ja tema roundhouse kick'ist niipalju räägivad. Ka minul tekkis uudishimu, ja kuna Chuck Norris pole viimase viieteist aasta jooksul eriti midagi peale Walker'i teinud, otsustasin Walker'it vaadata, ja olen praegu kolmanda hooaja alguses. Ega ma just vaimustuses ei ole, aga kõva mees on küll.
Kusjuures järgmine osa, mida vaatama hakkan, on Silk Dreams, mis sobis ju ka blogikande pealkirjaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment