Bolognese kaste

Täna ärkasin kell 7:08. Voodist astusin ma arvatavasti välja vasaku jalaga, sest mul on voodi paremal küljel üks sein. Ehkki ma ei eelista redelite alt läbi käia, ei valmista mulle sisemisi piinu nende alt läbiminek, vahel koguni kõnnin meelega. Seega pole ma nii ebausklik, et voodi niipalju seinast eemal hoida, et ärgates sinna parem jalg visata.

Enivei, ma läksin kööki ja sõin maisihelbeid piimaga, seejärel tegin kolm suitsu ja läksin meikima. Umbes kell 7:48 hõikas ema, et kas ma kooli ei lähegi. Türi-Paide-Moskva-Virtsu küll, Nissi, peab see koht olemas olema. Haarasin oma asjad ja jooksin trolli peale. Seal sai nalja: peale tuli kontrolör ja hakkas pileteid kontrollima. Mõelge! Kontrolör ja kontrollib pileteid. Must have been the funniest thing ever.

Esimesse tundi hilinesin mingi viis minna, aga see on Pamplona, sest see oli ajalugu. Kellel neid vanu asju ikka vaja teada on, nagunii mingi kari jobusid, kel polnud korralikku ööklubigi. Siis tulid esta, biuka ja töpa, kus tegime vinkast riukat. Natuke vineeri jäi üle ja me joonistasime sellele suhuvõtva Madise. Ai, kuidas me vihkame teda, ta ei ole normaalne!!!

Pikal vahetunnil sai nalja, mängisime veesõda. Meiega olid Piret, Malle, Jürgen, Toomas, Jaanika, Krista, Merike, Tõnu, Kristjan, Annika, Kusti, Äpu ja Pelmeen. Pelmeeni õige nimi on Roomet, aga ükskord sõi ta salaja pemeene, ja me hakkasime teda Pelmeeniks kutsuma. Merike oli kõige osavam, ta ei saanud üldse märjaks ja Annikal vedas, teda tabanud õhupall ei läinud katki, ehkki viskasime seda kolm korda. Issand, Kristjan, Malle, Kusti, Jürgen, Toomas, Piret, Merike, Jaanika, Krista, Tõnu, Annika, Äpu ja Pelmeen on parimad sõpsud üldse, ma täiega armastan oma nummisid musukesi.

Peale estat läksime sööklasse, lootes midagi veel saada. Meil on insaid konnekšonid, ju nõu. Tädi Leevi oli meile teinud terve taldrikutäie pähklivõiga saiu. Meid oli aga nii palju, et eks taldrukutäiest on vähe onju. Me küsisime Leevilt veel saia ja võid. Meile Leevi-tädi meeldib, ta on täitsa normaalne inimene, mis sest, et ta on lesbi. Kooli peal me muidugi ei julge öelda, et meile Leevi meeldib, sest lesbi olla on ju ülbe mark. Igatahes kui me saiu tegime, avastas Jürgen, et purgi peale oli kirjutatud Nussa. Meile tegi see jubedalt nalja, sest nuss on ju lahe, mis sest, et pooled meist on süütud ja minulgi on valusad kogemused.

Minu üle-eelmine poiss ütles, et kui ma olen süütu, siis ma olen jobu. Niisiis tegime seda, mul tuli palju verd. Lisaks veel mu poisi jobi, sest ta tõmbas enne tulekut välja. Biuka õps rääkis, et katkestatud suguühe ei aita, sest voolik võib enne purset ka jobi eritada, aga kesse ikka õpetajaid usub. Need vanad kõbid ei tea midagi, nende nooruses taoti kiviga vastu koopaid ja arvati, et nii on lahe. Kondoomi me ka ei kasutanud, suguhaigused on nõmedatele ja Anatoli oli enne vaid seitsme tüdrukuga olnud. Aga see veri ja jobi olid nii lahedad, et segasime hulka ka majoneesi ja bolognese-kastet, ja siis tegi Anatoli pilti, kui ma seal sees lamasin. Miks see loll reit mu pilti vastu ei võtnud, ai, kuidas ma sõimasin moderaatoreid!

Aga see oli mitme aasta eest, ma olen juba 15. Pärast kooli läksime Hõbekotkasse ja ostsime purksi. Loomulikult tuli meelde Tulnukas, milles on hästi lahe see, et ropendatakse palju. Tegelikut on sellel filmil mõte ka, mõte on selles, et karvaseid tuleb peksta. Aga kuna karvaseid polnud, siis mõnitasime üht kodutut. No mis ta siis on nii vaene, ostku endale kodu! Pärast pani Jaanika enda salli ümber vöö ja üles, et on peoleo. Parim päev üldse.

Koju jõudsin ma umbes kaheksa ajal, tegin suitsu ja helistasin Jaagule. Vändrasse see õppimine, lähen Jaaguga välja, ta on normaalne. Hiljem kirjutan ka sellest.

Ahjaa, Pille, võta homme kooli köis kaasa, poome direktori kassi üles.