Usun, ei usu

Mulle saatis reidis kirja üks kristlane, aga ma ei vasta talle, sest tema lisainfo oli (suurte tähtedega): Kas sa oled valmis, et jeesus tuleks täna /---/. Arvata võib, et kui ma kirjutaks, siis ta, saades teada, et ma pole ristiusku (või on veel usuliike, mis usuvad kristlikku jumalat?), hakkaks ta mulle kuulutama, kui äge on Jeesus ja kuidas ta meid päästab, armastab, või mida iganes. Saan aru, et kristlasi põlatakse selle põrast, et nad üritavad sind usku pöörata.

Samas ma tunnen päris mitut kristlast, ühega sain isegi kokku, kusjuures ma teadsin, et ta on kristlane. Ehkki ma ise seda selle kohtumise puhul esile ei tooks, mainiksin ma siiski, et me ei puudutanud kordagi usuteemat. Seega, õige kristlane on see, kes ise usub, aga ei ürita usku teistele pähe määrida. See oli nagu minupoolne vihje, et ei tasuks kristlasi halvustada vaid sellepärast, et nad usuvad.

Seega soovitaks mitteusklikele järgmist:

Puutudes kokku usklikega, kes ei tee mingit katset teile usku pähe määrida, ärge hakake vaidlema kristluse puuduste ega jumala tõesuse üle. Kui aga teie teele satub usklik, kes üritab kõigest väest teile usku promoda, eriti, kui olete öelnud, et te seda ei soovi, siis on nad tõesti väärt teie vaidlemist või isegi sõimu. Seda muidugi juhul, kui te neid viisakalt ignoreerida ei viitsi.

Ning jaa, ma käisin 2005. Aasta jõulude ajal kirikus, Priit kutsus.