Friday, 15 February 2008

Osooniaugud

Kaks asja juhtus, õieti juhtus juba eelmine nädal, aga tookord tuli blogimisele midagi ette. Esiteks, ja enne edasi minekut ütlen, et mina ei leia, et naisautojuhid on tingimata lollid ja väärakad. Ka meessoost isikud teevad lolle vigu, vaadake kasvõi mind (autot mul pole, aga olen niisama loll). See selleks.

Kuigi ma ületan vahel teed suvalises kohas, siis seekord tegin seda ilusti zebral. Kaherealine tee, mõlemas suunas. Mina ilusti vaatan, et kas autod jäävad seisma. Esimene rida jäi, seega hakkasin astuma. Ja teises reas mingi eit ei märka mind, ja alles nina all olles pidurdab, aga nii, et oleks ma mingi 10 cm eespool olnud, oleks ma ikka täislöögi saanud. Noh, muidugi ma oleks vast ellu jäänud, ma olen kaks korda autolt löögi saanud ja ühegi kriimuta, aga siiski ma ei fänna seda. Ja seekord polnud ma eriti süüdi, kui üldse. Kõrvaklapid peas, aga ma olin ikkagi vöötrajal ja isegi vaatasin. Ju siis kaherealisel peab mõlema rea ees vaatama.

Ja siis natuke ehk heategu. Nimelt astusin bussi, mis oli väga täis, ja minu taga taheti veel tulla. Niisiis astusin maha ja tulin jala koju.

2 comments:

Anonymous said...

Siin tuleb meelde minu loll komme: ma kunagi ei vaata, kui sebrale kõnnin. Eriti veel siin Sakus õlletehase ringtee peal. Hommikul kõnnin kooli, suits hambus ja lihtsalt jõuga astun autode teele ette. Mind innustab see, et nad ju ometi peavad peatuma! Ega nad üle ikka ei sõida! Ma olen kindel, et see mulle kunagi kätte maksab. Ptui Ptui Ptui.

Anonymous said...

Ma tavaliselt sebrat ületades ikka vaatan mõlemale poole. Kui autojuht aga läheneb ja ei paista pidurdavat, siis tõstan ühe jala autoteele ja põrnitsen talle pahaselt otsa. Senimaani on enamus juhtudel aidanud. Otsa nad ikka sõita ei taha. Aga ükskord pani kooli juures suur prügiauto täiskiirusel nina alt mööda. See oli ikka jube küll.