Nohik, haha!

Jah, ma olen natuke solvunud, et Joonas tuli mulle mingis haledas virtuaalmängus kallale. Ma saan täielikult aru tema reaktsioonist Häh, Facebook'i mängu pärast solvunud, issand jumal....

Aga ise sa, Joonas, oled uhke oma sümbolite lugemise ja asjade varjatud tähenduse hoomamise üle. Aga miks sa siis sellest aru ei saa? Nagu ma sulle telefonis üritasin seletada - kui me mängiks sinuga malet ja ma kaotaksin sulle 10 x, ma ei oleks üldse solvunud või nii. Miks? Sellel, et sa mind ründasid ja sellel, kui sa teeks mulle males pähe, on selge vahe. Malemängu aluseks on eelnev kokkulepe ja minu nõusolek mänguga, mis tähendab seda, et ma olen nõus kas võitma või kaotama. Antud juhul aga puudus kokkulepe, et sa tohid mind rünnata.

Jah, see on kõigest mingi numbritega virtuaalmäng. Kuna aga mina usaldasin sind minule mittekallaletulemise osas, siis sinu tulemine võrdub reetmisega. Ei ole vahet, kas see on arvutimäng või päriselt Pirogovil jalaga kõhtu peksmine, reetmise tunne on sama. Füüsiline valu ja alandus puudub, aga reetmise tunne on sama.

Muidugi me lepime ära ja ma olen juba andestanud sulle selle konkreetse teo. Aga mõtlemis- ja empaatiavõime puudumise andestamine pole lihtne.