Väga diip

Kiur Aarma: «No laulu pealkiri on «Säravad Tuled*», aga millest see laul siis nagu räägib?»
Janne (siiralt ja asjalikult): «Noh, see räägibki nagu… Säravatest tuledest.»

–TV3**

Pealt nägi: eku

Kes ei tea, siis jutt käis Janne loost Shiny Lights. Mul on olemas loost isegi originaalsingel, kuna ei viitsinud netist end segaseks otsida - jah, ka tasuta muusikal on hind. Teinekord on sada krooni väiksem kulu, kui kahepäevane või ka -kuune netiotsingute maraton.

Tõenäoliselt pole Janne nii kuulus laulja, et lubada endale vabadust küsida protsenti plaadimüügist, seega sai Janne oletatavasti oma nutsu singli ilmumisel kätte ja edasine müük puudutab teda ainult niipalju, et kas ta tulevikus saab lindistada või ei. Sooloplaat talt ju ilmus, seega on sellelt poolelt okei. Plaadifirmaga on, ma oletan, nii, et tema müüb hulgifirma kaudu plaadid poele ja sealt alates on juba poe probleem, kuidas neist lahti saada. Ega muidu ei toimuks poodides nii tihti plaadiallahindlusi.

Seega oleks Janne muusika piraatlus tunduvalt okeim kui Terminaatori puhul, sest nagu mina aru saan, on Terminaatoril oma plaadifirma ja seega ehk ka otsesem seos plaadimüügiga. Hoolimata sellest ei jaga ma teile kuulamiseks siin Janne originaalsinglit, vaid omatehtud miksi sellest. Põhjus väga lihtne - absurdseid asju tuleb liialdada. Minu miks, tituleeritud JSP deeper meaning version, on viis korda extended versioonist pikem ning koosneb pea täies ulatuses lause uuu, shaini laaaits, jee kordusest. Ei mingit instrumentaalsoolot, ei mingeid salme. Ainus muutus on mõlemast salmist üks lause. Aga ei tasu arvata, et originaal sisutihedam on. Lugu on hea, aga sõnalisse poolde süvenedes on ka kolmeminutiline raadioversioon tüütu. Ka seal pole instrumentaalsoolosid ja on vaid kaks nelja lühilausega salmi, ülejäänud on eelmainitud neljasõnalise refrääni kordus.

Laulusõnade kohta juba kirjutasin kunagi, aga kahjuks on kogemused õpetanud, et inimesed ei vajuta linke, või kui vajutavad, ei leia tekstist vajalikku kohta üles. Niisiis, ega sõnade autor Peeter Ross ka laulusõnades oma eestlust eita. Mingi rida on umbes i'm not a loser, even when you might think. No see on ju tore, kui mul mõelda lastakse, aga mina oma kuradi imhoga arvan, et peaks olema think so. Ja mingi rida on ka we may never see. No eelnevast reast tuleb välja, et mõeldud on teineteist mitte nägema, mis oleks ehk mingi never see each other again võ never meet again vms, aga mitte selline poolik lause.

Ei saa mainimata jätta ka tsitaati pandud tärne. Soolotärn tähendab, et väike ekuke kas ei mõelnud või ei teadnud, et pealkiri - ka tõlgitud pealkiri - käib eesti keeles ainult esisuurtähega. Duubeltähn täheldab seda, et mõttekriipsu järel - ja ka ees - käib tühik, muidu on tegu sidekriipsuga, mis ühendaks sõnasid. Toome eelnevast lausest näite: lausekatkes ka ees - käib tühik on neli sõna, aga ilma kriipsutühikuteta kirjutatuna, ka ees-käib tühik on seal kolm sõna. Justnimelt, ees-käib oleks samasugune liitsõna nagu Lääne-Eesti.

Ahjaa, kes enne teksti seest minu miksile viitavat linki ei leidnud, neile toon selle eraldi välja ehk siis et seda saab siit.

It's more fun to compute

Ei, mul ei ole veel uut arvutit. Teoreetiliselt on aga enam-vähem teada, mis sinna sisse tuleb. Aga ma tahan öelda, et kui ma arvuti kätte saan, siis võib veel kaua aega minna enne arvutite füüsilist soovikohta viimist. Kui mu praegune lauaarvuti läheb ema tuppa, on sellega lihtsam, aga igatahes ei toimu sinna viimine kohe.

Esiteks on andmete ümberkandmisel mugavam, kui mõlemad arvutid on silma all, ehk ei pea kartma, et jäsku side katkeb, kuna ema läks magama. Teiseks on mul to do list, mida ei tahaks uude arvutisse üle kanda, muidu jääbki tegemata.

Kusjuures mu suurim ketas, mis on ka jaotamata, on 250 GB ja sellest 200 GB võtavad enda alla neli suuremat kataloogi - Muusika (75 GB), Filmid (46 GB), Tümakas (43 GB) ja Temp (39 GB). Muusika ja filmid on iseseletuslikud, tümakas on kataloog ripitud ja organiseerimata muusikale, kusjuures ka wav-kujul, ning temp on netist tõmmatud ja sorteerimata kraam, va muusika, mis läheb E-kettale kataloogi Tõmmatud plaadid.

Seega, kui muusika ja filmid ära kolida ja teised sorteerida, saab lõviosa kettast vabaks. Eks ma veel mõtlen, mida selle suure tühja kettaga teha. Iseenesest pole emale 410 gigaga midagi peale hakata, teiselt poolt saan ma ise tema arvutis asju hoida. Muid võimalusi on arvuti asukohaga muidugi veel.

Uude arvutisse tulevad uued ja suuremad kettad, võimalik, et näiteks 640 x 640 või 750 x 750. Me oleme ju ometi rääkinud, et ei tasu öelda, et ma olen jõukas. Ma teenin nüüdsest, kuid seda alles esimene kuu, sama palju kui mu sõbrad. Minu suhteline jõukus väljendub väga lihtsas asjas. Ma olen karsklane. Vähe ma ei kuulnud sünnipäeval, et ühel mu sõbral on arvestatud nädalas peopanemiseks 500.-? Igaühe valik, mis ta oma rahaga teeb, aga siis ei maksa ka imestada, et ma vahel endale midagi luban.

Muid näitajaid siia ei too, aga kõige "tähtsam" arvuti juures on ju korpus, seega paar pilti:



Esialgselt pakutud korpus, Compucase 6A21WS-UG



Minu valik, Foxconn TLA570A, mis mulle meeldib ilusate õhuavade poolest. Vähemalt kirjutatud on, et sealt eest käib õhk läbi.



Minu teine valik, Modecom Thinkbell, mis ei ole muidu ehk väga lahe, aga LCD on tore - sealt näha CPU temperatuur, ventilaatori kiirus, kõvaketta temperatuur.

Kusjuures on veel lollimaid arvamusi, kui see, et korpuse välimuse põhjal saab otsustada arvuti üle. See arvamus on see, et arvuti = monitor. Vaadake kasvõi massidele mõeldud filme - kui on vaja arvuti hävitada, näidatakse meile pikalt monitoride lõhkumist. Kusjuures, filmi tegijad võivad olla seda teinud meelega, st kui veab, nad teavad, et arvuti asub korpuses, aga nad arvestavad sellega, et tavavaataja on niivõrd rumal, et arvab, et korpus on tähtsusetu, põhiline on monitor hävitada. Nii sõnastades tundub see jah, absurd, aga kahjuks nii arvavad paljud.




Uus kavand arvutilauast. Peale vajutades saad, nagu eelminegi kord, originaalsuuruse, kust on selgemalt näha ka joonisele kantud mõõdud.

Riigieelarve defitsiidi likvideerimisest higinäärmete arvelt

Kreeklased tabasid asja õigesti ära. On aegu, mil jumalad on sinuga, ning on aegu, mil nad istuvad oma mäe otsas ja lasevad naerust püksi kogu selle pasa peale, mis nad on kokku keeranud.

Stephen Clarke "Omadega sees ehk merde 2"


Eksole. Senni blogist.

Kollatõves paabulinnud

Mõnele inimesele ei meeldi Simpsonid, põhjendades, et nad ei suuda joonistatud tegelastele kaasa elada. Olgu, arusaadav. Aga mulle tundub kummaline põhjendus, et lamedad ameerika naljad. Muidugi, kui ma ütlen, et ei ole, siis ega ei usuta, sest inimesed on nii bürokraalikud, et vajavad põhjendusi. Ega ma ei saa kõike üheksateiskümmet hooaega pähe õppida, kusjuures tänase seisuga on see igati korrektne lause, sest kahekümnenda hooaja esimene osa esilinastub 28. septembril.

Igatahes toon teieni äsjavaadatud paar näidet "labasest" huumorist. Näited kaheksandast hooajast.

Mr. Burns räägib oma noorusajast ja kinoskäigust:

...where our passions were inflamed by Clark Gable's reckless use of the word "Damn".

See on kaval vihje filmile Gone with the Wind, mis on tuntud selle poolest, et filmi režisöör otsustas maksta 5000 dollarit trahvi, et filmi jääks tol ajal tsensorite poolt lubamatu sõna "damn", mille tõi meieni näitleja Clark Gable. No kui see vihje kultuuriväärtusele on näide Simpsonite lamedatest naljadest, siis ma ei tea, mida arvata inimesest, kes nii arvab.

Episoodist Burns, Baby Burns veel üks tsitaat:

...but now it's falling apart like a Chinese motorcycle.

Okei, see pole enam vihje kõrgkultuurile, aga mis sel viga on? Kuigi Hiinast tuleb ka häid kaupu, on ikkagi suur osa sealt tulevaid kaupu odavad ja suhteliselt mittetäiusliku valiteediga, seega peab analoogia paika ja pole üldise teadmisena ka solvang.

Episood A Milhouse Divided:

- Homer, is this the way you pictured married life?
- Yeah, pretty much. Except we drove around in a van solving mysteries.

Jällegi vihje, kui mitte kultuuri kõrgsaavutusele, siis vähemalt tuntud teosele, mina pakuks, et multikale Scoobi-Doo.

Samas, katke mehe-naise omavahelistest suhetest:

- I leel terrible. The Van Houtens split up at our party.
- Marge, please. That was 20 minutes ago.

Enamikel juhtudel ongi nii, et naised mõtlevad sündmustele ikka kordades pikemalt, kui mehed.

Viimatimainitud episoodist ka üks sõnamäng-visuaalhuumor: mees läheb naisega uksest välja, öeldes let's roll...



...ja nad astuvad metallkera sisse, mida mees hakkab jalgadega edasi veeretama. Aga esimesena mainitud episoodist: Homer on terve õhtu oma päevast rääkinud ja põhjendab seda, et ega teistel nagunii midagi huvitavat ei juhtunud. Kaamera aga liigub näitamaks sellist pilti...

Alkoholism on popp

See, et noored muud ei teekski, kui jooks, on juba kõigile teada. Aga niisama, igapäevaseks lugemiseks, toon otse elust kaks näidet:

Teismelise eas noormees tuleb poest pooleliitrise viinaga.
Samas vanuses neiu seepeale ärritunult: «Nii väikese ostsidki vä?»

– Haapsalu, Kastani poe ees, esimene jõulupüha

Pealt kuulis: Rain

Tegelikult võib ju veel natuke aru saada, et pühad ja nii, kuigi, miks see just viin peab olema... Aga ei, joomine on igapäevane nähtus, lisaks on selline kogus veel nagu enesest mõistetav:

Bussis on üks seltskond, kaks tüdrukut ja üks poiss. Tüdrukud räägivad poisile:

Blond tüdruk: «Ma ei saa aru, miks kõik meid joodikutest peavad!»
Brünett tüdruk: «Ma ka, 100% meie klassikaaslastest arvab nii.»
Blond tüdruk: «Aga me ei ole ju tegelikult! Me joome nii harva ju!»
Poiss: «Mida sa eile õhtul jõid?»
Blond: «Viina.»
Poiss: «Üleeile?»
Blond: «Eee… Viina ja siis seda… ee… Saku uut siidrit.»
Poiss: «Mida sa täna õhtul jood?»
Blond: «Ma ei tea ju, aga viinaisu on. Mis pärid üldse nii palju?»
Poiss: «Einoh, me ju rääkisime just sellest, et sa pole joodik.»

– Buss nr. 18, Tallinn

Pealt kuulis: Kai

We like it loud

Pealkiri peaks kõik ütlema - juttu tuleb lauast. Muide, kunagi ei tea, mida vaja võib minna. Oma postituse jaoks, kus ma kommentaaris arvutasin Tartu kui hüpoteetilise ruudu diagonaali, otsisin ma välja diagonaali valemi, ja nüüd läks mul seda vaja.



Pilt on blogipinna tõttu väike. Peale vajutades saad originaalsuuruse (1196 x 768), kust on näha ka joonisele kantud mõõdud.

Võtsin lauaplaadi diagonaaliosa kui hüpoteetilist ruutu mõõtmetega 52 x 61 cm. S = ½d² alusel tuli diagonaaliks ümardatult 79,65 cm. Laua põhiosa lõppeb ära enne arvtikorpuse kohta. Vanaisa pakkus mulle joonisel oleva kõrvalosa asemele ühte olemasolevat lauda, kuid esiteks see loksub ja teiseks pole seal ei arvutikorpuse pesa ega riiuli tagapõhja. Ka peab lisama märkuse, et joonis on esialge visand, kus pole arvestatud plaatide paksust, mis võiks olla 2 - 5 cm, ning mis sunniks kahe riiuliplaadi mõõtude ümberarvutamist. Arvestatud pole ka võimalike toetuslisadega, mida võib ehk vaja minna.

Joonise tegin programmiga Google SketchUp 6.4.112, mis on täiesti tasuta. Asjast huvitatutele ka programm ja projektifail. Programmi sees saab mudelit ka keerata, pööran tähelepanu arvutipesa kirdenurgas olevale avale, mis on arvutijuhtmete jaoks. Hetkel enam joonist muutma ei hakka, aga tegelikult tuleks ka lauaplaati väike auk, kust monitori- hiire- ja klaviatuurijuhe. samas tuleks vastav auk ka arvutipesa põhjaplaadile, kust näites skännerijuhe jookseks.

Esimese kursuse tudengid

Kamp 14-aastaseid teismelisi.

Teismeline #1: «Ma lähen nüüd koju.»
Teismeline #2: «Ma ka siis.»
Teismeline #3: «Noh, ma lähen ka siis koju.»
Teismeline #4: «Ma hakkan liiva sööma.»

See on tsitaat on pärit portaalist otseelust.com, kuhu inimesed panevad kirja naljakaid vestlusekatkeid, mida nad kuulnud on. Enamus neist ajavad naerma, mõne üle tee või püksi, aga eeltoodud näide on minu arvates mage. Mitte selle neljanda teismelise vastuse pärast, vaid just selle pärast, et seda esitletakse naljana. Tegu oli situatsioonikoomikaga (täpsemalt absurdiga), mis edasi andes pole naljakas, vähemalt mitte meeletult ja seega ei vääriks kirjapanemist ning ülenämmutamist.

Kui minu jaoks on see tavaline dialoog, on kaks võimalust. Esimese variandi kohaselt olen ma geniaalse huumorisoonega inimene, mida ma hästi uskuda ei tahaks. Teise variandi kohaselt on inimesed üldiselt madala huumorisoonega, mida ma ka just uskuda ei tahaks. Ahjaa, te kindlasti ütlete nüüd, et on variant, et ma olen lihtsalt mingi haige jobu ja ei saa naljast aru. Naljast saan ma aru küll, aga kui see ei tundu mulle väga naljakas, siis ma ei naera.

Mul on meeles üks situatsioon elust. Mulle räägiti üsna labane anekdoot, teate küll, see, kus karu, jänes ja siil tahavad välismaale minna ja võtavad endale uued nimed. Karu on Kann, jänes Jänn ja mutt ütles, et ta parem ei lähe. Kui ma ei naernud, hakkas rääkija mõnitama, et ma ei saanud naljast aru. Mis mul muud üle jäi, kui küsida: Kas ma pean siis kõva häälega lõugama, mis nime mutt oleks pidanud võtma, et tõestada, et sain naljast aru?

Geniaalse või siis ka mitte nii geniaalse huumorisoonega seoses niipalju, et ma tean konkreetselt kahte noort, kes käivad mööda Värskat ringi, hõisates, et Sky Pluss on ikka tore ja vahva; selliseid noori on ka ehk teisigi. Sky Plussi tõlkelood Scooter'i lugudest on head, aga neid ei tasu geeniusteks pidada. Ka mina oskan Scooter'i lugudele otsetõlget teha ega leia, et ma seepärast geenius oleks. Scooter'i lood on Hans-Peter Baxxter'i hüüatusi mõttega kuulama jäädes enamikus suhteliselt naiivsed või jaburad. Mis puutub laulu Nessaja ja seal esinenud fraasist esimese kursuse tudengid, siis termin freshmen just seda tähendabki. Kuulates Scooter'i lugusid, meeldib mulle ka endale mõttes neid lugusid tõlkida, samas, kirja neid panna või linti laulda oleks pisut lahja. Ja olgem ausad; neil Sky Plussi tõlkelugudelki on vaid üksikud head laused - Scooter'i lood lihtsalt pole väga tekstirikkad, kuigi on ka erandeid.

Kui keegi pole varem ise sõnade tähenduse ja tõlkevariantide peale mõelnud, siis siit lugu I’m Your Pusher:

Scotlandi kamp! Sheffield hakkab teid taas tinistama, see on tõeline kolliviis. Me tuleme nüüd värdjaliku basstrummiga. Las ma kuulan teid. Hei-joo-joo-joo, hei-jee-jee-jee. Öelge Sheffield, Taavi, Sheffield, Taavi. Hei-joo-joo-joo. Heaküll, ma olen su tõukaja. Lähme, jaa, tulge peale, rünnake. Kadunud ja taasleitud portfelli peal, toome me selle alla parteiruumidesse. Mööda moelava alla ukse juurde, me teame, et oled sõltuvuses tõelisest haardkoorist. Oleme häbi tundmata portfelli peal ja toome selle alla parteiruumidesse. Bass - te teate, mida ma mõtlen. Värdjas on värdjas ja lava on lava. Ma olen su tõukaja. Siit me nüüd lähme.

Mis puutub tinistamist, siis, kui mälu ei peta, oli selline lasteraamatu tegelane nimega Viplala, kes asju tinistas ehk kiviks muutis.