Peab meeldima

Eks ma vist pea kõvemat häält tegema ja ütlema, mis mulle ei meeldi ja ignoreerima vanaisa kangekaelset torinat, et nii peab ja see ei loe, et ei maitse. Mina lihsalt ei söö mõningaid asju ja see on minu õigus. Vitamiine saab kätte ka mujalt, ei pea sööma keedetud aedvilju. Ma olen olnud isegi tubli, aga siiski ei soovi ma enam aedvilja, niigi ma püüan igakord aedvilja võimalikult kiiresti ära süüa ja läbi närimata alla neelata.

Täna läks mul veidi enne vanaisa kõht tühjaks ja ma tegin taldrikutäie kanarindu. Sellest hoolimata tuli vanaisa tund aeg hiljem, kui temale sobis süüa teha, ütlema, et söök on valmis. Ja kui ma ütlesin, et ma sõin, ütles ta esiteks, et see oli tükk aega tagasi ning kui ma ütlesin, et see oli suur ports, ütles ta järsult: ma ju ütlesin, et ma teen süüa.

Ning kui ma eile tahtsin jalutama minna ja olin isegi valmis üksi minema, tahtis ta ikka kaasa ja selle tulemusena pidime me minu plaanitud marsruuti lõikama, sest ta nägi koju viivat teed ja keeldus edasi minemast. Samuti tõreles ta minuga kui jäin keset ülekäigurada seisma, et tee keskelt pilti teha. Meile oli valge, ehk siis roheline.

Täna ta pakkus muidugi, et lähme sinna ka, kus ma eile tahtsin, aga alles õhtu poole. Ja ei, ma ei taha üksi minna, kuna ega ma ilma ütlemata läheks ja kui ma ütlen, tahab ta ju niikuinii kaasa.

Jah, on küll armas, et vanaisa teeb mulle süüa ja üldse, et ta mu siia Ühendriikidesse kaasa võttis ja nii, aga ekstreemsusteni ei pea ka tänulik olema.

Jääaeg

Ma olen nõrk. Ma ei ole hea enesekehtestaja. Seega ma täitsa kardan vanaisa, või siis pigem olen pikkade vaidluste vältimise nimel õppinud tegema nii nagu tema tahab. Üks asi, mida tema tahab, on, et kõik joodav oleks külmkapis, ka mahlad. See on veel väike asi, et õunamahl oli nii külm, et mul oli hammastel valus. Väike nimelt võrreldes sellega, et praeguseks ei ole ma saanud seitse tundi oma Cherry Limeade'i juua, sest ta jäätus külmkapis ära. Ja mitte nii, et jäätükid mahlas, vaid kogu mahl oligi üks suur jääkamakas.

On veel üks põhjus, miks Eestit igatseda. Meil on Kalev, lisaks veel Karlfazer ja Milka, Ühendriikides ainult Mars, Incorporated'i šokolaadibatoonid ja Hershey šokolaadid, mis on muidu täitsa head, aga neil on õrn okse järelmaitse, seega kui ma söön kõik Eestist kaasa võetud šokolaadid ära, jään pisut hätta.

Siinsel säästukaardil on ikka omad võlud ka. Siin on need soodustused nädala kaupa ja me ostsime ühtekokku kolm kotti kanatisse, ühe koti tavahind oli siis $5,59 ning kaardiga $3,99.

Kamasaapad

Eks ma muidugi taha Eestisse. Ma olen käinud, ma olen näinud, et Ameerika on olemas, mul ei ole mingeid soove nähtavate paikade osas ja kodus oleks mul vabadus elada omas rütmis. Lisaks tutvustas vanaisa mind täna tööl eriti vinge itimehena, kuigi tegelikult ma olen kõvasti targem ainult harilikest kontoritibidest. Ka tänavalt oleks ma võinud leida suurema summa kui $9.

Ma ei ole kunagi vaadanud, aga teoreetiliselt peaks olema ju ka Eestis saada Minute Maid mahlu. Tegelikult pole ma kodus eriti röstsaiu teinud, aga siin ma söön röstsaiu; samuti on muidugi lihtne teha pitsat, kuid kui ma kodus teen 600 vati peal 3 minutit, siis siin olen ma aru saanud, et läheb 8 minutit. Seda sellepärast, et siin pole kuskil võimalik vatte reguleerida, on ainult power level high, low, medium ja siis mingid kombinatsioonid. Muidugi saab ka nendega katsetada, aga ma pole veel üle ühe pitsa teinud. Ahju peal on aga välja toodud nupud pitsa, köögiviljade, vedelike, popkorni ja sellise jaoks, aga isegi juhendis pole nende kohta muud kirjas kui mingi kirjeldus stiilis sellega keeda köögivilju. Ja see pitsanupp paneb end kaheks minutiks käima. Aga ühest korrast on vähe.

Kadunud banaan

Teadsin juba ammu, et sõidan Ühendriikidesse, kuid ei rääkinud sellest eriti. Ma ju tean, kuidas kõik fännavad Ühendriike ja satuvad neist rääkides elevile. Aga ausalt öeldes pole mingit erilist põhjust, sest lend on tüütult pikk, ümberistumise tõttu peab näiteks Kopenhaageni lennujaamas tunde ootama ja turvakontroll on ikka väga range. Kuigi tegelikult võeti ära vaid banaanid, aga võileivad harutati hooega lahti ja kott tuhlati läbi.

Mul oleks muidugi lennukis olnud võimalik näha Avatari või muid filme, aga ma ei viitsinud. Erilist tunnet see ei pakkunud, aga kuulasin Kopenhaagenist lahkudes Vennaskonna lugu sõnadega jää hüvasti, mu Kopenhaagen. Lennul Ühendriikidesse pakuti kaks korda süüa, aga portsud olid muidugi väiksed. Kohale jõudes rentisime auto ja vaatasime ummikuid. Jah, oli näha mõni Ford ja Chervolet, aga neid laste lemmikmudeleid, Mustang ja Shelby, oli mõlemat vaid üks. Hämmastavalt palju oli avariiliste tunnustega autosid.

Sain endale üsna suure toa, mis on ühendatud vanaisa toaga, kuid vahe on selles, et temal on ainult üks tuba, mul on aga kaks, lisaks vannituba ja köök. Eestist ma säästukaarti muidugi kaasa ei võtnud, aga me tegime endale Giant'i boonuskaardi. Toiduhinnad on üllatavalt sarnased, nii et umbes nädala toidu sai kätte ligikaudu 500 krooniga. Näiteks kaks pitsat ja kapsas oli $6,99 - umbkaudu vist 75 krooni.

Kilekotimaks on idiootne!

Käivad jutud, et Eestis tahetakse kehtestada kilekotimaksu. Mul on aga täitsa kama, ma käin juba aastaid poes seljakotiga. Mu tädi käib ka, kusjuures. Ma arvan, et paljud käivad. Pigem paneb mind imestama see, et mind peaaegu pilgatakse, et ma ei välju kodust kunagi seljakotita. Kas tõesti on vaja tunda mingit hinnalist vabaduse tunnet, väljudes kodust ilma igasuguse kotita, eriti kui sa tead, et sa lähed poodi endale toitu tooma?

Ahjaa, kui on võimalik, ütlen müüjale, et kilekotti pole vaja. Hiljuti helistas aga maksmise ajal mulle ema ja müüja andis väikse kilekoti. Ma ütlesin, et poleks vaja olnud ja müüja võttis koti ära.

Kilekott ei lagune looduses, nagu ka CD karp. CD karpi sa aga vähemalt kasutad, kilekotti sa tegelikult ju ei kasuta. Inimene väärkasutab paratamatult loodust, seega mida rohkem kordi mingit produkti taaskasutada, seda parem. Ja kuna raha on siin elus ju kõige olulisem ja kõige põhjapanevam argument, saab kilekotimaksu näol ehk selgeks teha, et tegelikult, kui kilekott maksab 3.-, oled sa 200 ostu järel kilekottidele kulutanud 600.-. Kuna korralik seljakott maksab ka umbes sama hinna ja peab mõistliku kasutamise juures rohkem vastu, siis tegelikult võib äkki seljakott olla kasulikum investeering? Seljakott ei ole ainult kooliskäijatele ja matkajatele. Ja ka sõjaväelased ei torma minuteada lahingusse kilekottidega.

Tolmuimeja ja saiapäts

Tähelepanelike maitseretseptoritega inimesed on ehk täheldanud, et restoranides automaadist lastav Coca-Cola ja pudelites müüdav Coca-Cola on veidi erineva maitsega, pudelikoka kasuks. Ei mäleta kust, aga olin kuulnud, et automaadikokat valmistatakse pulbrist. Kui meil sellest juttu oli, naeris mu sõber otse loomulikult mu kõva häälega välja, kuna talle meeldib, kui ma eksin.

Eile jõin kodus automaadikokat ja küsisin siis Ralfilt, mis tema sellest arvab. Tal töötab ema vist kuskil toitlustuses, igatahes lubas uurida. Kuna ta ema tuleb aga alles õhtul, uurisin natuke vikit. Vikipeedia ütleb, et The Coca-Cola Company müüb firmadele kontsentraati, mida vee ja magustajatega segada. On öeldud, et see hõlmab nii villijaid kui ka restorane, kuid kas kontsentraat on siirup või pulber, seda ei selgu. Pulber oleks transporditavuse koha pealt ökonoomsem ning kuigi enamus joogikontsentraate, mida olen näinud, on siiski vedelal kujul, on ju ka olemas näiteks puljongikuubikud.

Käisin täna Hesburgeris ja küsisin, mis kujul on kontsentraat, mis neil automaadis on. Tema vastas, et vedelik. Huvitav on aga ikkagi see, et kui mõlemad tehakse vedelikust, siis miks automaadikoka on nii teistsuguse maitsega? Ralfi ema arvas ka, et ilmselt on veega segatav kontsentraat, mis pole aga pulber.

Muidugi olen sattunud jooma ka automaadikoka maitsega pudelikokat. Ma tean, et paljud ei pruugi vahet teha ja ma ei oska seda vahet ka seletada, kuid automaadikoka on kuidagi selline... metalne. Kuigi paljud tõstavad nüüd sõrme püsti ja ütlevad kavala ilmega: Ahhaa!, siis, kuigi automaadikoka tuleb metalltorust, siis, kas te olete kindlad, et villimistehases ei ole metalltorusid või automaadi metalltorus pole mingit puhastavat filtrit?

Igatahes fakt on see, et minujaoks on pudelikoka ja automaadikoka erineva maitsega. Ja mul on vahel hakanud automaadikokast paha, pudeliomast mitte kunagi.

Juhul kui see aitab, ütlen, et automaadikokat võiks kirjeldada ka sõnadega steriilne või keemiline.

Ventilaator

Facebook on keeruline ja kiuslik. Emme kutsus mind arvutiabisse, kuna ei saanud näoraamatusse pilte laadida. Tema Windows'i konto on piiratud õigustega. Logisin siis oma konto alt sisse, installeerisin värske Flash'i versiooni, kuna Facebook kaebas selle puudumise üle, ja läksin oma Facebook'i profiilile. Selgus, et fotode laadimiseks peab arvutis olema Facebook plugin. Veel selgus ja tekitas peavalu, et minu Windows'i konto alt installeeritud plugin ema konto all justkui poleks olemas. Seega pidin tema kontole ajutiselt adminniõigused andma. Okei, muu on mõistetav, kuid miks peaks iga konto alt eraldi plugini installeerima?

Aga postituse pealkiri on sellest, et mul läks arvuti garantiisse. Protsessor on küll Intel, aga selle ventilaator oli Arctic Cooling Freezer, mis lakkas siis töötamast. Olin ise ka pisut loll, põhjustades endale sellega paanikat. Nimelt tuli arvutit käivitades CPU fan error, kuid kuna sealt sai mööda, siis panin ikka arvuti tööle ja unustasin ta niiviisi paariks päevaks sisse. Kui arvuti lõpuks üles ütles, võtsin kaane maha ja katsusin - protsessor oli tõsiselt kuum. Ootasin muidugi, kuni ta jahtus, kuid kui tööle ei läinud, hakkasin kartma, et protsessor on katki. Õnneks siiski oli asi ainult ventilaatoris. Ja noh, Gigabyte graafikakaart oli ka läbi.