Tuesday, 20 October 2009

Kvaliteetgraafika

Telesarjad keerlevad suhteliselt sarnaste teemade ümber, isegi fantastika-sarjad. Nimelt lasi Buffy kuuendas hooajas Spike endale teha robot-Buffy, et temaga armatseda ja Charmed'i viiendas hooajas lasi Cole deemonneiul Phoebe't mängida, taas armatsemise eesmärgil.

Kuna panin oma arvutile taaskord NFS Underground'i peale (mulle meeldib teine osa rohkem), tuli taaskord meelde, kuidas on tegelikult Underground saanud mõjutust filmist The Fast and the Furious. Kui ma filmi mäletan, siis mängu algusvideos see kaader, kus üks auto hüppab nitroga üle ülestõusva silla ja teine auto pidurdab, jäädes seisma, külg ees, on otse filmist maha viksitud (stseen võis olla ka filmi teise osa alguses).

Ka tuli mul värskelt meeelde, miks mul selle mängu vastu antipaatia on. Tegin eile märkamatult peaaegu terve päev karjääri ja olen progressis 23/111. Arvestades, et see on viimane NFS, kus ei ole veel avatud maailma, kuigi Pro Street on millegipärast taas klassikalise menüüga, on see kaua. Igatahes üks põhjus, miks mulle meeldivad Underground 2 ja siiski ka Undercover, on, mis seal salata, see, et nad on lihtsad.

Underground'i liiklus ehk siis tavaautod on läbinähtavalt pandud strateegilistesse kohtadesse, muuhulgas ka shortcut'ide sisse- ja väljasõitude juurde, mis tähendab, et kui sa neid isegi tead ja reageerida jõuad, ei pruugi sa neid kasutada saada. Lisaks on minu sõiduoskuse juures mäng idiootlikult raske. Isegi lihtsaima taseme juures on konkurendid sul nii kannul, et üks viga ja kööga. Saan aru, et üliprofid vurtsutavad vaikselt spermat selle peale, kui rahuldavalt raske see mäng on, aga no... Kusjuures mäng on ka häirivalt reaalne, ses mõttes, et auto väljub kergelt kontrolli alt ning känakäimisel jääb auto peaaegu alati seisma. Kui ma selliseid asju tahaks, siis läheks ma reaalselt autoga sõitma, kus võib boonusena veel surma ka saada. Mängu mängin ma ikkagi eesmärgiga panna end tundma võimsana ning nautida võite, kuid seda tunnet ju ei ole, kui sa pead sõitu, mis kestab alla viie minuti, tegema uuesti ja uuesti, reeglina mitte isegi lõpuni sõites, kaks-kolm tundi.

Underground 2 ja Undercover - ma pole vahepealseid ise mänginud - on viimase koha pealt sellepärast lahedad, et känakäies jääb sulle mingi hoog sisse ja vahel saab seda ka ära kasutada: kui ei viitsi pidurdada, liugled mööda teepiiret.

Üks meeldiv asi siiski: kui sa vahetad autot, on uuel autol sama tuuning, nii et sa ei pea seda uuesti ostma. Kogu tuuningu uuesti ostmine on eriti rõve, kui ostad välimuse pärast auto, tuunid ära ja siis leiad, et sulle üldse ei sobi. Ning vihje neile, kel ei hakka mäng installeerima peale seriali sisestamist. Võtke lahti Task Manager ja sulgege EReg.exe (sarnase nimega), igatahes ta on mängu mingi registreerija ja äratuntav, kuna ta võtab 50% CPUd. Lõppu pilt minu Miatast:



Ja ikkagi, kõige lõppu veel pilt ühest stiilipunktide eest võidetud autost:

Friday, 9 October 2009

Täispask



Harilikult ma ei viitsi salateid süüa. On küll tervislik, aga ikka ei viitsi. Paprika on aga ekstreemselt vitaminirikas, võtmetäheks on c. Levinumad värvid on - nagu poes näha - punane, oranz, kollane ja roheline ning nagu mina aru saan, sõltub värvus lõikuse ajast. Rohelise kohta on öeldud, et see on kõige kibedam, ehk on siis nii, et punane on kõige magusam?

Sissekande pealkiri tuli aga kuidagi sellest, et olen paks; tegelikult ebaproportsionaalselt ehk siis õllekõhuga. Õllekõht ei meeldi mulle, sest mina ja õlu? Igatahes, Joonas vigiseb koguaeg minu kallal, et mul oli ju nii ilus keha, miks nüüd niiviisi? Ja endal on ka tegelikult nõme kui istud ja higi jääb rasvavoldi vahele. No andke andeks, 2003. aasta paiku ja enne seda praadisin tihti rohke õliga friikartuleid, nii et süüdi pole mingid burgerid. Emme paljastas hiljuti, et kui lakkasin friikartuleid praadimast, langes mu kaal märgatavalt.

2006. aasta suvel olin tööl lihtsa andmesisestajana ja vaatasin kodus sarja Sõbrad. Mainin seda seepärast, et mul oli nii lohutav kui nägin, et ka Chandler töötab sellisel ametikohal. Igatahes olin ma pärast tööd nii väsinud, et väga harva viitsisin end rohkem liigutada kui ~200 m koju minna. Ning jah, siis ma sõin burgereid, kuid kuna ma ei liikunud ehk neid liigseid kaloreid ei kulutanud, ei ole ka siin burgeritel otsest süüd. 2003 ma end ei kaalunud, aga 2006 kaalusin suve lõpuks 85 kg.

Siku rääkis, et ameeriklased võivad paksud olla sellepärast, et seal kasutatakse burgerites aedvilju, mis geneetiliselt moonutatud, et nad lopsakaks kasvaksid ja et see lopsakuse-geen kandub inimestele üle, nii et ka nemad kasvavd lopsakateks. No kui see ka nii ei ole, siis ameeriklased ju, nagu teada, istuvad jala liikumise asemel autos...



...ja ka "jala" liikudes ei liigu.



Jättes burgerid mängust välja, olen vorstisaiadega veidi juure võtnud, tahaks olla alla 80 kg. Okei, saiu ma enam niipalju ei söö siis, aga no ma ei saa ka näljatunnet kannatada, kui pärast üheksat õhtul kõht ikka tühi on. Ei taha mingisse jõusaali minna, peaks hakkama rohkem väljas käima.

Thursday, 8 October 2009

Tähistaevas

Pole ammu kirjutanud, mul on huvi kadunud. Vähemalt nii saab järeldada. Tegelikult ei ole blogimine hetkel mu elus prioriteet, aga mul ei ole ka hordides lugejaid. Arvan, et mul on neid täpselt niipalju, et nad saavad minuga muidu ka suhelda.

Igatahes, nagu tavaks, hoiatad sa teisi selle eest, mida ise kardad. Veel on tavaks, et see juhtub siiski just sinuga. Mul oli arvutilaua peal avatud kaljapudel ja ma vaatasin seriaali. Nägin naljakat kaadrit, haarasin hiire järele ja kuivatasin kakskümmend minutit.

Muide, üks neiu tuli öösel MSNis jutule ja tahtis minuga kinno minna, aga ta elab Tallinnas ja mina reisida ei viitsi. Ning nädal aeg tagasi kuulasin une taustaks The Prodigy lugu Firestarter'it, kuid 'näos ei olnud midagi sellist, et keegi laulaks, see oli lihtsalt taustamuusikaks. Mul oli hoopis seljakott toidukraamiga muru peale unustatud ja läksin seda ära tooma.

Sissekande pealkiri tuleb sellest, et on üks selline raamat, mille üheks tõlkijaks on keegi kummaline isik. Veel enam, kui lehitseda raamat selle leheküljeni, millest algab Tema tõlge, on esimeses lõigus üks trükiviga. Aga see on toimetaja süü. Tõlkija sõnastas lõigu õigesti ja veatu sõnaga.

Wednesday, 23 September 2009

Teine väljalase

Windows 95 oli oluline samm edasi, kuna Windows muutus iseseisvaks operatsioonisüsteemiks. Windows 98 oli samuti oluline uuendus, kuna lisas, eriti oma teise väljalaskega, kasulikke uuendusi, nagu täiustatud USB ja võrguvõimaluste toetus. Windows ME ja Windows 2000 olid ehk veidi läbikukkunud, kuid neid ei kommenteeri, kuna pole kasutanud. Isiklikust kogemusest lisaks, et Windows 98 suutis juba mängida korraga kaht heli, ehkki hiljem mängukäsu saanud heli oli märgatavalt madalama kvaliteediga.

Windows XP on... vaimustav. Kasvõi juba see, et sissetorgatud väline seade tuntakse kohe ära. Tagantjärele on selgunud, et nii mõneski osas on XP parem, kui Vista või Windows 7. Ehkki mul on Vista ja ma olen rahul, on mul teises arvutis XP. Levinum, 32-bitine XP, ei toeta küll üle 3GB mälu, kuid ega 32-bitine Vista ka ei toeta. Samas, ja see on puhtalt oletus, võib mu kahegigane XP olla mitte palju halvem kui neljagigane Vista. Pealegi mängivad jõudlusel ka muud komponendid ja nende ühilduvus kaasa.

Muide, Windows XP kohta infot otsides tuleb välja, miks eelistan ingliskeelset Vikipeediat - võrrelge vastavat eesti- ja ingliskeelset sissekannet.

Legaalselt on XPd suhteliselt võimatu saada, kui, siis tasub proovida leida edasimüüjaid, kellel on seismajäänud koopiaid. Mul on kaks legaalset XPd, aga üks on mul kasutusel ja ega emalt ka poleks ilus ära võtta (minu endine läpakas sai temale).

Igatahes ostsin ma osta.ee-st kilepakendis aktiveerimata XP Professionali, mille alghind oli 499 EEK, lõpphinnaks kujunes aga 1024 EEK. Hinna selline tõus viitab, et XP järele on nõudlus olemas. Kusjuures ma ei eelista Professional'i Home Edition'ile. Professional'il on põhiliselt juures vaid serveritoetus, mida tavakasutajal niikuinii vaja ei lähe. Olin ehk loll, et niiviisi ostsin, aga vähemalt mitte nii loll, et osta eraldi litsentikleeps, mida ka seal saidil ikka ja jälle müüakse.





Ülemised pildid siis oksjonilt, alumised siis juba minu voodi pealt:







Nagu näha, on pakendis hologrammidega peaketas ning neli "must-valget" ketast, mis on siis mitmekeelsed installikad, igalühel umbes viis keelt peal. Eestikeelset ei ole, kuna Microsoft Eesti loodi alles 2003. aastal.

Kui välja arvata see, et olin oma graafikakaardi installiplaadi pannud mitte kõige meeldejäävamasse kohta ja sattusin seda otsides lausa paanikasse, läks installimine igati ladusalt. Kuna tegu oli plaadiga, millel oli peal Service Pack 2, oli esimeseks laetavaks uuenduseks peale WGAd Service Pack 3, mida ei õnnestu mitteehtsale Windows'ile paigaldada. Igatahes paistab kõik igati okei olema, olen püüdnud meeles pidada ka oma üleskirjutusi.

Muide, tühisena paistvad asjad loevad kasutajamugavuses palju. Jah, need on kõigest pisiasjad, aga mulle meeldivad Vista failiotsing ja see, et my computer näitab kettaruumi. Jah, XPs on otsing ja kettanäit olemas, kuid otsing on (eeldades, et tead shortcut'i) WinKey + F > täpsustamine > täpsustamine ning alles siis otsimise alustamine, ja my computer näitab ketta suurust alles hiirega peale minnes. Vistas vajuta aga WinKey + F ja otsing käib juba trükkimisega parallelselt ning my computer näitab kohe ketta juures infot selle hõivatuse kohta.

Samas, tunnistan, et ei tea, kas neid seadeid XPs Vista sarnaseks muuta saab ning et Vista otsing on selline vaid siis, kui arvutil on failid indekseeritud ning sa ei taha ise otsingutingimusi muuta.

Saturday, 19 September 2009

Kõik müügiks

Kool on suure hooga käimas ning ka need õndsad, kel oli puhkus suvekuudel, on tööl tagasi. Koolis on arvutitunnid, mis, nagu ma oma kogemusest tean, võivad üpris igavad olla, kuna paratamatult on suur osa klassist arvutijamas mitte niivõrd andekad. Ka tööl võib olla vahepeal tunne, et rutiin tapab.

Igavuse peletamiseks pakun välja oma netimängu My Brute tegelased, keda sai õhinaga palju loodud ning kelle eest nüüd enam hoolitseda ei viitsi. Kasulikuna serveerin neid nii, et nad on kõik on juba teatud tasemeni - väikseim 4, suurim 17 - treenitud ning neil on ka mõningad relvad. Esimene, proovitegelane on itmask, tema puuri saab paroolita sisse.

Kui on huvi, pakun välja järgmise pundi tegelasi:

Turnpike
Necrocrux
Sugargirl14
Infernodude
Herpes Maximus
Obama IV
Designflaw
Failstud
Futuredude
Restcrusher
Darewind
Dreihunde
Tusaproff
Brandondude
Thundersnail
Nightdish
Somemighty
Virtsavillem
Babyslut
Linkabove

Kõigi toodud Brute tegelaste parool - defgee. Parooli saab muuta.

Kaklusi saab näha, vajutades "puuri" lehel mõne toimunud võitluse peale, tuleb replay. Tasemetega on lugu selline, et esimene päev, mis sul Brute on, antakse sulle 6 võitlust ja kui need kõik ära võita, saad levelile 3. Edaspidi on sul päevas ainult 3 võitlust ning ka järgmise levelini jõudmine raskem, 15. leveli juures läheb järmise levelini umbes kaks nädalat.

Tuesday, 8 September 2009

Anal Rape

Eile vaatasin eesti keelde dubleeritult Shrek Kahte. Ma tean, et algne keel on alati parem, kuna selles keeles oli film algselt mõeldud. Tean ka, et paljusid asju ei saagi tõlkida. Sellegipoolest, kuigi ma eelistan ingliskeelset varianti, ei hõõru ma kõikidele surmkindla faktina nina alla, et eestikeelne dubleering sakib. Ning olgem ausad, totakas seersand ja tema eputrillade orkester tõi ikka muige suule.

Ja Jääajas on koht: Where did she go? / Kus siis tädi jäi? Mulle isiklikult meeldib eestikeelne rohkem. Ning Imelistes sellele jääkutile öelduna: Ice of you to drop by / Jahe, et läbi astusid. On ju ka leidlik tõlge?

Muide, mul on kuri kahtlus, et see on Interneti süü, et lugesin süütust fraasist The Apple välja Anal Rape.

Wednesday, 2 September 2009

Aias sadas saia

Kallis emme! Kui minu suulisest rääkimisest ei piisa, siis ma panen avalikult blogisse kirja, ehk annab see sulle kaks asja - esiteks, sul on alati koht, kust meelde tuletada; teiseks, avalik kirjasolek annab sulle ehk motivatsiooni seda järgida.

Kui mina lähen poodi ja ostan kaks pätsi saia, neli pakki singiviile ja neli - sama number - pakki juustu, siis see ei ole suurushullustus ja laristamine, see on täpne arvestamine. Nelja paki juustu, kus on sees üheksa viilu, ja nelja paki singiga, kus on kaheksa viilu, saan ma teha endale kaheksa neljast komplekti sooje saiu, kus on peal üks juustu- ja üks vorstiviil.

Ütle mulle, mis selle arvestusega juhtub, kui ma lähen ja avastan külmkapist nelja juustupaki asemel kolm? Jah, ma saan minna poodi, aga miks ma peaksin, kui ma olen kindla arvestusega ostnud? Ega sind ka vist tohutu ekstaas ei valda, kui sa tead, et sul peab hommikuks sahtlis suitsu olema ja sa avastad hommikul, et sinu suitsud on ära tõmmatud.



Muide, ma ei saa jätta ühte pilti veel panemata, sest see on lihtsalt nii hea: